Krõbedad vareenikud

Maitsvad ja krõbedad vareenikud, mille taigen koosneb ainult kolmest komponendist. Täidist võib igaüks ise varieerida. Need siin on natuke vürtsikamad kui tavaliselt. Inspiratsiooni täidise valmistamiseks sain raamatust "Toidud ainult taimedest". Koguseid on veidike muudetud. Mõõtühik "tass" on ilmselt ameeriklaste "cup", mis on 236 ml. Raamatus soovitati valmis vareenikuid küpsetada ahjus, kuid mina praadisin pannil, kuni vareenikute pind oli kuldpruun ja krõbe. Ühe laari ma proovimiseks ka aurutasin praadimise asemel. Iga vareeniku alla lõikasin küpsetuspaberist tüki, et taigen aurutaja külge kinni ei kleepuks. Selgus et ka see variant on väga hea - tulemus on palju parema maitsega kui keedetud vareenikud või pelmeenid. Ei oskagi kohe öelda kumb on see lemmik - aurutatud või praetud.

Retsept:

Taigen:
1,5 tassi jahu
0,5 tassi kuuma vett
0,5 tl soola 

Täidis:
1 porgand
2 keedetud kartulit
2 peotäit hiina kapsast
2 küüslauguküünt
pool tšillikauna
Väike jupp porrut
1 tl karripulbrit
1 sl sojakastet
Soola

 

Valmistamine:

Sega ja sõtku taigen ja lase sellel umbes pool tundi kausis niiske rätiku all seista.
Tükelda tšilli, porru, küüslauk, hiina kapsas ja riivi porgand. Prae köögiviljad pannil kergelt läbi, tõsta kaussi ja riivi juurde keedetud kartul. Maitsesta karripulbri, sojakastme ja soolaga. Lase jahtuda.
Rulli taigen jahusel laual õhukeseks ja lõika vormi või klaasi abil sobiliku suurusega kettad. Pane iga ketta sisse täidist. Niisuta ääred märja näpuga, keera taignaotsad kokku ja suru servad kahvliga kinni. Prae pannil õlis mõlemalt poolt kuldpruuniks. Võid vareenikuid ka hoopis soolaga maitsestatud vees keeta või aurutada.
Serveeri hapukoore ja maitserohelisega.  

Rabarberikrõbedik

See on üks lihtne ja kiire rabarberimagustoidu valmistamisviis. Tulemus on see-eest ülimaitsev ja viib lihtsalt keele alla. Rabarberi ja apelsinikoore maitse täiendavad teineteist suurepäraselt ja pruun suhkur lisab krõbedikule sellist head karamellimaitset, mida tavaline valge suhkur ei tee. Kasutasin seekord fariinisuhkrut, kuid võib ka demerara- või muscavado suhkrut kasutada.

Retsept:

700 g rabarberit
1 dl pruuni suhkrut
1 tl kaneeli
apelsinisukaadi või riivitud apelsinikoort

Puru: 
100 g jahu
100 g võid
100 g kaerahelbeid
1 dl pruuni suhkrut
0,5 tl küpsetuspulbrit

Valmistamine:

Pese ja tükelda rabarber. Lisa apelsinisukaad või riivitud apelsinikoor. Sega läbi suhkru-kaneeliseguga ja aseta vormi põhja. Katte jaoks näpi kõik ained segamini, et moodustuks puru taoline mass. Laota see rabarberitükkidele ja küpseta 180 kraadises ahjus umbes 35 minutit või kuni kate muutub ilusaks kuldpruuniks ja krõbedaks. Serveeri kuumalt koos vaniljejäätise või -kastmega. 
 

Koriandrileib

See on rukkileib, millele on maitseks lisatud koriandrit. Kunagi lapsepõlves oli korandriga maitsestatud leiva nimi Borodino leib ja seda sai Eestis osta ainult Saaremaal. Sellepärast oligi see kõige rohkem tuntud Saaremaa leiva nime all. Mulle see tohutult maitses ja Saaremaal käies ostsin seda sealt alati kaasa. Retsept, mille ma siia kirja panin, ei ole Borodino leiva oma, lihtsalt korandri lõhn ja maitse meenutavad mulle seda. Ma ei tea, kas praegu müüakse mandril mõnes poes seda leiba. Igatahes ei ole ma juba pikemat aega peale rukkipala muud leiba poest ostnud. Kavatsen aga edaspidigi katsetada ja proovida ning võibolla õnnestub mul midagi ligilähedast lõpuks siiski valmistada.

 Retsept:

0,4 l vett 
4+4 dl täistera rukkijahu
3 spl juuretist 
3 spl fariinisuhkrut
1,25 dl leivasiirupit
2 tl meresoola
2 tl jahvatatud koriandrit 

Valmistamine:

1. päev: 0,4 liitrit vett, juuretis ja 4 dl rukkijahu segada ja panna sooja kohta 16- 24 tunniks seisma.

2.päev: lisa ülejäänud ained ja sõtku taigen. Taigen pane ohtralt võiga määritud vormi, tee pealt märja käega siledaks. Kata toidukile või kergelt niiske rätikuga.Lase kerkida 3-4 tundi.
Küpseta kõigepealt 20 minutit 220 kraadises kuumuses, seejärel alanda kuumust 200 kraadini ja küpseta veel 40 minutit.

Ahjust tulnud kuum leib pritsi kergelt veega ja kata rätiga. Kui vorm on nii kõrge, et servad on leivast kõrgemal, siis võid ka vormi kummuli keerata ja leiva niimoodi jahtuma jätta. Kuum aur aitab leival hiljem kergemini vormist lahti tulla.

Rukkileib (pärmiga kergitatud)

Täna tuli mul tahtmine leiba küpsetada. Eelmisest leivateost oli juba kaua aega möödas ja selgus, et minu leivajuuretis oli vahepeal riknema läinud. Nii juhtub, kui asjad hooletusse jätta. Liiga hilja sain teada, et kui pikem vahe leivaküpsetamisele sisse tuleb, siis tuleks juuretist vahepeal "toita". Toitmine tähendab, et nii umbes ühenädalase vahega tuleks juuretise hulka segada 1 tl rukkijahu ja umbes samapalju vett, hoolikalt segada ning siis karp tagasi külmkappi panna. Kuna kohe mul uut juuretist võtta ei olnud, siis leidsin Nami-Namist inspiratsiooni ja tegin taigna baieri rukkileiva retsepti järgi. Natukene kohandasin - kuldsiirupi asemel kasutasin tumedat leivasiirupit ja 1 tl soola asemel on 1,5 tl. Sellest kogusest taignast saab kaks pätsi leiba. Maitselt on see leib väga hea, selline peenleiva moodi, mitte tume rukkileib. Poest ma kunagi peenleiba ei osta, ei maitse lihtsalt. Aga enamus sellest rukkileivast söödi ära lihtsalt võiga, kui leivad olid veel soojad. Nii hea oli.

 

Retsept:

50 g pärmi
1 tl suhkrut
2 sl õli
3,75 dl käesooja vett
1,25 dl leivasiirupit
2 sl köömneid
1,5 tl soola
7,5 dl rukkijahu
jämedamat nisujahu

Valmistamine:

Sega suhkur ja pärm omavahel, lisa paar teelusikatäit toasooja vett ning sega ühtlaseks. Lase seista umbes 10 minutit. Lisa ülejäänud vesi, õli ja leivasiirup. Puista juurde köömned ja sool, lisa rukkijahu ja sega läbi. Lisa niipalju nisujahu, et saaksid sitke taigna.
Kummuta taigen jahusele lauale ja sõtku umbes 10-15 minutit. Tõsta taigen õlitatud kaussi ja määri ka pealt õliga. Kata toidukile ja rätikuga, lase soojas kerkida umbes 1,5 tundi kuni taigen on kahekordseks kerkinud.
Sõtku taigen uuesti kergelt läbi ja vormi kaheks pätsiks. Aseta pätsid kergelt õlitatud ahjuplaadile ja määri ka pealt õliga. Kata ja lase veelkord kahekordseks kerkida. Kes soovib, võib kerkinud pätsid pealt määrida munavalge ja ühe supilusikatäie vee seguga. Mina seda ei teinud, kuigi võibolla oleks pidanud, sest peale küpsemist kippusid seesamiseemned kõik kuidagi laiali jooksma. Munavalge oleks neid ilmselt paigal hoidnud.
Küpseta 180 kraadises ahjus 40 minutit kuni leib koputades vastu kumiseb. Lase restil jahtuda ja naudi.

Lihtne ricotta-odrajahukarask

Mida küll pakkuda sõbrannale, kes teatab, et tegi karulaugupestot ja küpsetas ahjus kirsstomateid ning tuleb sulle nendega nüüd külla? Eks ikka ricotta-odrajahukaraskit. Retsept on lihtne, valmistamine kerge ja karask maitseb hea. Lisaks veel tilliga maitsestatud ürdivõi, mille olin paar päeva varem valmis teinud ja nüüd oli see külmkapis oma aega ootamas. Kuum karask nende lisanditega on tõesti ülihea. Retsepti leidsin toidutare.ee lehelt.

Retsept:

200 g ricottat
2 dl keefiri
1 muna 
2 dl odrajahu
1 dl nisujahu
1 tl õli
1 tl soola
1 sl pruuni suhkrut
1 tl söögisoodat

Valmistamine:

Sega omavahel ricotta, keefir ja muna. Lisa sool ja pruun suhkur. Teises anumas sega mõlemad jahud söögisoodaga. Vala kohupiimasegule, viimasena lisa õli ja sega kõik ühtlaseks. Kummuta taigen vormi, silu ühtlaseks ja küpseta 180 kraadises ahjus 45 minutit. Mina kasutasin küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi, kuid võib mistahes sobivat vormi kasutada.
Naudi kuumalt taluvõiga või nagu meie seda tegime karulaugupesto ja ürdivõiga.

Punapeedijäätis mooniseemnetega

Tegelikult võiks selle magustoidu nimi olla ka röstitud punapeedi jäätis apelsinikoore, mascarpone ja mooniseemnetega. Alguses tundus mulle mõte niisugusest jäätisest väga imelik. Tavaliselt ma ei tee juurviljadest ja aedviljadest magustoite, sest meelsamini lisaksin aiasaadustele pigem soola kui suhkrut, kuid selle jäätise värv on nii ilus, et ma lihtsalt pidin proovima. Kui segu oli valmis ja jahtumas siis oli mul ikka veel kerge kahtlus hinges, sest maitse tundus väga harjumatu. Kuna see ei ole mul esimene kord jäätist valmistada, siis teadsin ka seda, et jahtununa on maitse teine ja külmutatult veel hoopis kolmas. Valmis jäätise kohta võin öelda, et peedi maitse ei häiri vaid on pigem omapärane. Apelsinikoore mõrkjust on kergelt tunda ja mooniseemned lisavad kõigele mõnusa krõmpsu. Igatahes kavatsen ma seda jäätist ka edaspidi teha.
Inspiratsiooni leidsin siit, retsepti kohendasin veidi.

 

Retsept:

5 dl piima
4 tl maisitärklist
3 dl vahukoort
2,5 dl suhkrut
0,5 tl soola
1 apelsin
3 spl mascarpone juustu
1,2 dl röstitud ja püreestatud peeti
2 spl mooniseemneid

Valmistamine:

Peedi püreestamiseks mässi see fooliumisse ja küpseta ahjus 220 kraadi juures umbes 1 tund. See peet peaks olema selline alla keskmise mõõduga. Veel parem, kui on kaks väikest peeti, küpsevad kergemini läbi. Lase kergelt jahtuda ja koori, kuni peet on veel soe. Lõika tükkideks ja püreesta köögikombainis, blenderis või läbi sõela surudes.
Koori apelsin. Kõige parem on seda teha juurviljakoorijaga, sest vaja on ainult koore oranži osa, mitte valget. Jäätise valmistamiseks sega omavahel tärklis väikese koguse külma piimaga ja jäta segu ootele. Paksupõhjalisse potti vala ülejäänud piim, koor, suhkur ja sool. Lase madalal tulel kuumutades keema tõusta, lisa apelsinikoored ja kuumuta pidevalt segades veel 4 minutit. Vala juurde tärklise piimasegu. Kuumuta pidevalt segades umbes 2 minutit kuni segu pakseneb.
Tõsta kreemjuust kaussi ja vala hulka 1/4 kuumast piimasegust. Sega hoolikalt läbi. Seejärel lisa ülejäänud piimasegu ja peedipüree. sega kõik omavahel. Lase kiiresti jahtuda. Mina tõstan jäätisemassiga kausi teise, suuremasse jääveega kaussi ja segan kergelt samal ajal. et piimasegu peale ei tekiks mingit nahka. See läheb päris kiiresti. Täielikult jahtunud segust õngitse apelsinikoored välja ja vala mass jäätisemasinasse. Valmista jäätis vastavalt tootja juhistele. Poole protsessi ajal, kui segu ei ole enam vedel vaid hakkab juba jäätise moodi minema, lisa ka 2 spl mooniseemneid. Lõpuks tõsta jäätis karpi ja aseta sügavkülma umbes neljaks tunniks.
 

Ilma lihata karri

Hea vürtsikas karriretsept neile, kes eelistavad süüa taimetoitu. Maitset ja särtsu on selles toidus täpselt parasjagu või tibake rohkemgi. Mõnikord lihtsalt tahaks süüa midagi vürtsikamat, mis suu tulitama paneb ja samas ei oleks väga rammus. Mina ise ei ole taimetoitlane, aga liha söön ma palju harvemini kui keskmine eestlane (need, kes supist liha välja nokivad ja ülejäänud supi ära söövad, ei ole ka taimetoitlased - nad on lihtsalt inimesed, kes liha supist välja nokivad). Samas armastan ka vürtsikaid toite, nii et see ilma lihata karri sobib praegu täpselt nagu rusikas silmaauku.

 

Retsept:

1 suur sibul
2 küüslaufuküünt
1 jupp ingverit (umbes 5 cm)
1 tšilli
2 spl oliivõli
2 spl karripulbrit
1 tl jahvatatud köömneid
1 tl koriandrit (jahvatatud)
1 tl sinepiseemneid
1 lillkapsas
400 g kartuleid
3 porgandit
1 spl tomatipastat
1 purk tükeldatud tomateid (400 g)
1 l aedviljapuljongit
2 purki kikerherneid (2x400 g)
sidrun
meresoola, pipart

serveerimiseks maitserohelist ja kreeka jogurtit või hapukoort. Tavaliselt lisatakse karrile maitserohelisena koriandrilehti, minu eelistus on roheline sibul või petersell.

Valmistamine:

Koori ja tükelda sibul ja küüslauk. Riivi ingver. Koori ja tükelda kartulid ja porgandid (päris suured tükid võivad jääda). Paksupõhjalisse potti vala õli ning sibul, küüslauk, porgandid ja ingver. Kuumuta aegajalt segades. Samal ajal eemalda seemned tšillilt ja peenesta. Lisa potti ja kuumuta paar minutit. Lisa vürtsid ja kuumuta veel pidevalt segades. Seejärel on tomatipasta kord, ikka muudkui sega, sest midagi ei tohi kõrbema minna. Vala potti kartulid ning kurnatud ja loputatud kikerherned. Kalla juurde köögiviljapuljong ja tükeldatud tomatid, sega läbi ja jäta podisema. Maitsesta soola ja pipraga. Samal ajal tükelda lillkapsas ja tõsta potti teiste ainete juurde. Lase madalal tulel podiseda umbes 25 minutit, et aedviljad pehmeneksid ja kaste pakseneks. Maitse, kas oleks vaja veel soola või pipart lisada. Serveeri maitserohelise ja kreeka jogurtiga või hapukoorega. Lõpuks piserda peale sidrunimahla. Kes soovib samast toidust teha vegan versiooni, see jätku jogurt ära.

 

Keeks "Ekstra"

Nõukaaegne nostalgiatoit volüüm 4. Eelmised kolm olid marineeritud räimed, kirju koer ja kala poola kastmes. Tegelikult on nõuka toite siin blogis rohkem, aga need neli seostuvad selle ajaga kõige rohkem. On veel muidugi ka narva küpsised, mille retsept mul on küll olemas, aga mida ma ise pole kunagi teinud. Võib-olla kunagi proovin ära. Kui nüüd keegi arvab, et ma igatsen seda nõukogude aega tagasi, siis seda päris kindlasti mitte. Lihtsalt, need on minu lapsepõlve toidud. Ja kuna mu lapsepõlveaeg langes kokku stagneerunud sovjeediajaga, siis sellepärast ka see nostalgia.
See keeks "Ekstra" on minu arust kõigi teiste keeksi moodi kookide ema. Pehme, mahlane ja mure, maitseb suurepäraselt tassi teega (või kohviga, kes kohvi armastavad). Retsept on lihtne, pärit raamatust "Kokaraamat", välja antud aastal 1983 ja maksis rbl. 2.60. Näärivana tõi mulle selle raamatu kunagi väga ammu.
Koostisainete kogused panin siia kirja täpselt nii nagu need raamatus olid. Ühik "klaas" on umbes kaks detsiliitrit. Kellel on alles neid vana aja klaase, siis kindlasti kasutagu neid.

Retsept:

1 kl jahu
3/4 kl suhkrut
150 g võid
3-4 muna
soola
riivitud sidrunikoort soovi korral

Valmistamine:

Munad koos suhkruga vahustada tugevaks heledaks vahuks (kasutasin nelja muna). Lisa jahu ja sulatatud või. Sega ühtlaseks. Vala taigen võitatud või siis küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi ja küpseta 180 kraadises kuumuses 40 minutit. Enne välja võtmist proovi tikuga küpsust, et keeks keskelt tooreks ei jääks..
..

Vürtsikasmagusas marinaadis kanakoivad ahjukartulitega

Enamusele inimestest meeldib ahjus küpsetatud kana, enamustele lihasööjatest, ma mõtlen. Nendest vürtsikasmagusas marinaadis kanakoibadest valmib toit, mis on väga maitsev. Natuke vürtsikas, saab ruttu valmis ja ei vaja ka eriti pikka ettevalmistusaega. Küpsemise käigus moodustub vormi põhja kanast ja marinaadist väga hea kaste. Kartulid tükeldasin väiksemateks kui tavaliselt - mida rohkem seda krõbedat ja küpsenud pinda, seda maitsvamad ahjukartulid minu meelest. Inspiratsiooni selleks toiduks sain Toidujuttude blogist.

Retsept:

kana poolkoibi (võiks olla umbes kilo, mul oli natuke vähem)
kartuleid
3 sl ketšupit
4 sl sojakastet
3 sl magusat tšillikastet (kasutasin omatehtud tšillimoosi)
4-5 purustatud küüslauguküünt
2 sl pruuni suhkrut
soola, pipart

Valmistamine:

Sega omavahel marinaadi komponendid nii, et suhkur ja sool oleksid sulanud. Maitse ja kui vaja, lisa ühte või teist. Tõsta kanakoivad marinaadi sisse ja sega, et kõik koivad oleksid marinaadiga ilusti kaetud. Koori ja tükelda kartulid. Pane keema ja keeda poolpehmeks. Kurna ja vala ahjuvormi kanakoibade juurde. Ideaalses maailmas oleksin ma ladunud kartulid koibade ümber, aga kuna mu ahjuvorm ei ole nii suur, siis läksid kartulid alla ja koivad peale. Küpseta 200 kraadises ahjus 35-40 minutit või kuni koivad on küpsed.

Kakao- ja tšillitrühvlid

Trühvlid seostuvad küll rohkem jõuludega, aga miks mitte valmistada neid ka vabariigi aastapäevaks (või sünnipäevaks). See retsept on pärit aastatetagusest Postimehe Jõulueri numbrist. Lastele need pallikesed ilmselt väga ei maitse, kuna tegemist on üsna vürtsikate kommidega.

Retsept:

3/4 dl vahukoort 
100 g tumedat šokolaadi, tükeldatuna
0,5 tl tšillipipart (pulber)
1 tl kaneeli 
kakaod 

Valmistamine:

Kuumuta vahukoor keemiseni ja tõsta tulelt. Lisa šokolaad, tšillipipar ja kaneel. Sega, kuni šokolaad on sulanud. Lase segul jahtuda, kuni see muutub tahkemaks. Tõsta lusikaga küpsetuspaberile või veereta meelepärased pallikesed ja lase seejärel külmkapis täielikult jahtuda. Veereta jahtunud trühvleid kakaos ja naudi. Kui on hooaeg, siis võib neid serveerida koos värskete vaarikatega.


Nipp! Tšillipipra ja kaneeli asemel võid kasutada 2 tl kardemoni või piparkoogimaitseainet.