Leedu borš

Leedu borš on külm peedisupp ehk teisisõnu kuuma ilma trotsimise supp. Üks minu suviseid lemmikuid ja tänase palava päeva jaoks täpselt sobiv. Kellel on soovi suvel natuke kergemalt ja tervislikumalt toituda, siis see toit sobib rannahooajaks ideaalselt. Esmakordselt pakkus mulle seda suppi sõbranna, kelle mees on leedulane. Ja kuigi sellest ajast on juba palju vett merre voolanud, olen seda suppi ikka aeg ajalt valmistanud. Leedu borši kõrvale pakutakse kartuleid, mis on siis leiva asemel. Kartulid võib sektoriteks lõigata ja kergelt pannil pruunistada, aga võib ka lihtsalt tükeldada ja serveerida. Sellest kogusest jagub neljale sööjale.

Retsept:

0.5 l keefiri
3 väiksemat peeti
2 kurki
2 keedetud muna
450 g kartuleid
tilli ja murulauku
soola, pipart

Valmistamine:

Keeda kartulid ja peedid. Lase jahtuda. Keeda ka munad ja ehmata neid külma veega, et koor kinni ei jääks. Riivi jahtunud peedid ja kartulid jämeda riiviga. Jäta paar kartulit terveks, need võid tükeldada ja pannil kergelt pruunistada. Tükelda kurgid ja haki murulauk. Lisa keefir aedviljadele ja sega hoolikalt läbi. Maitsesta soola ja pipraga. Serveerimisel kaunista viilutatud muna ja maitserohelisega, kõrvale paku kartulisektoreid. 

Marmorkeeks

Marmorkeeks on vahelduseks tavalisele keeksile ja lisaks näeb see ka efektne välja. Valmistamisprotsess on üsna lihtne ning siiruviiruline kook kaunistab iga tee- ja kohvilauda. Mulle endale maitseb see keeks teisel päeval isegi paremini kui esimesel. Ei teagi miks, kuid näib, et maitsed on selleks ajaks kuidagi "settida" jõudnud ja kook tundub ka mahlasem kui kohe värskelt. Kui kooki peaks jääma järgmiseks päevaks, siis tuleb see kindlasti toidukilesse mässida, et kuivamist vältida.

Retsept:

1,5 kl jahu
3/4 kl suhkrut
4 muna
1 dl + 1 spl kakaod
0,5 dl keevat vett
näpuotsatäis soola
1 tl vaniljeekstrakti

 Valmistamine:

Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Vahustamise lõpupoole lisa vanilje ja sool. Sõelutud jahu vala osade kaupa munasegu hulka ja vahusta miksri kõige madalamal kiirusel. Võib ka lihtsalt vispliga segada. Teise kaussi vala 0,5 dl keevat vett ja lisa kakaopulber. Sega hoolikalt läbi, et mingeid tükke sisse ei jääks. Tõsta 1/3 taignast kakaosegu hulka ja sega ühtlaseks. Määri keeksivorm võiga. Tõsta keeksitaigen suure lusikaga vormi umbes nii, nagu tahaksid malelauda moodustada. Kõigepealt hele taigen ja siis tume taigen tühjadele kohtadele. Teine kiht samamoodi, ainult et nüüd tõsta hele taigen tumeda peale ja vastupidi - alumise kihi heledatele kohtadele tuleb teine kiht tumedat. Kui see on tehtud, siis võta näiteks söögipulk või puidust  grillitikk ja vea see kaks korda  taignast läbi ühest otsast teise (pikkupidi) ja siksakiliselt ka teistpidi. See ajab värvilised taignakihid rohkem segamini ja niimoodi saavutatakse see marmorefekt. Küpseta 180 kraadises ahjus 40 minutit. Proovi tikuga valmidust. Valmis keeks kata köögirätikuga ja lase jahtuda ning seejärel kummuta vormist välja. Serveeri tee või kohviga.

Lihapallid II

Seekord on menüüs natuke teistsugused lihapallid kui varem, kuid jällegi tomatikastmes. Veidike teistmoodi ja meeldiva maitse annavad sellele toidule köömned. Kellele köömned meeldivad, sellele meeldib kindlasti ka see toit. Minu meelest sobivad nad lihapalle maitsestama suurepäraselt. Lisandiks valisin sel korral riisi, aga ka kartulipudruga on väga hea ja maitsev.

Retsept:

600 g hakkliha 50/50 sea ja veise)
1 suurem sibul
1 suurem porgand
1 suur muna
0,5 kl keetmata riisi
0,5 kl vett
1 tl köömneid
1,5 tl soola
2/3 tl musta pipart
1 spl sinepit (Dijon)
Peeneks hakitud peterselli

Kaste:
0,5 l purustatud tomateid
1 l tomatimahla
1 suurem porgand
1 suurem sibul 
2 loorberilehte
1 spl suhkrut
soola, pipart
sorts balsamico äädikat
0,5 tl köömneid 
maitserohelist garneeringut

Valmistamine:

Haki sibul, petersell ja riivi porgand. Tõsta hakkliha kaussi ja lisa kõik lihapallide koostisained. Riisi eelnevalt ei keedeta. Sega kõik hoolikalt läbi.
Kastme jaoks haki jällegi sibul ja porgand. Kastmesse ma porgandit ei riivinud vaid tükeldasin. Vala paksupõhjalisse potti veidi õli ja seejärel lisa sibul, porgand köömned ja loorberilehed. Kuumuta, kuni sibul hakkab klaasjaks muutuma. Seejärel Lisa purustatud tomatid, tomatimahl ja balsamico äädikas. Kuumuta keskmisel tulel keemiseni ja keera siis tuli madalaks. Samal ajal vormi märja käega lihapallid ja pruunista neid pannil. Läbi küpsetada ei ole vaja, oluline on pruunistada, lihapallid valmivad lõplikult kastmes hautades. Mina vormin sellised mehised lihapallid ja pruunistan neid kahelt poolt - ülevalt ja alt. Maitsesta kaste soola, pipra ja suhkruga. Pruunistatud lihapallid tõsta kastmesse. Kui kaste ei kata kõiki palle, siis lisa keevat vett, et kõik oleks kaetud kasvõi paari millimeetri jagu. Hauta madalal tulel umbes 45 minutit. Serveeri endale meelepärase lisandiga ja raputa peale hakitud maitserohelist.

Rummi-rosina jäätis

Rummi-rosina jäätis püsib juba aastaid minu lemmikjäätiste top kolmes ja miski ei näi siiani seda positsiooni kõigutavat. Olen proovinud seda valmistada mitmel erineval moel. Kõigepealt ilma jäätisemasinata vahukoore ja kondenspiimaga ning seejärel rummis leotatud rosinad sisse. Selle meetodi juures on üks aga. Kuna rummi kogus on suur, siis külmumisprottsess võtab kuni kolm korda kauem aega. Selle aja jooksul vajuvad rosinad põhja. Lahendus on iga tunni möödudes jäätist vispliga läbi segada, et rosinad ühtlaselt jaotuks. Minu arvates  ei ole see protsess kogu vaeva  väärt, sest kuigi tulemus on rammus, on lahjemates jäätistes maitset rohkem. Tavaliselt vahukoore ja kondenspiima jäätiseid hiljem segama ei pea, aga see on erand. Lõpuks jäin siiski tavalise vaniljejäätise baasil masinaga valmistatava variandi juurde kindlaks. See on küll veidi lahjem, aga maitset on rohkem ja konsistents on ka õhulisem ja siidjam. Kuna jäätise üheks koostisaineks on rumm, siis lastele see ka ilmselt väga hästi ei sobi. Selline väga maitsev ainult täiskasvanute jäätis.

Retsept:

2.5 dl vahukoort
2,5 dl piima
1 dl rosinaid
1 dl tumedat rummi
1,5 dl suhkrut
3 munakollast 
1 tl vaniljeekstrakti

Valmistamine:

Aseta rosinad tassi ja vala rummiga üle. Kata tihedalt toidukilega ja jäta umbes 8.tunniks seisma. Vala koor ja piim kastrulisse, lisa vanilje. Vahusta munad ja suhkur kohevaks vahuks. Tõsta kuum piima-kooresegu kulbiga munavahu hulka, samas pidevalt segades, et muna tükki ei läheks. Vala kõik kastrulisse tagasi ja kuumuta madalal tulel pidevalt segades 10 minutit kuni segu hakkab paksenema. Seejärel jahuta segu kiiresti külmas veevannis. Võid külmale veele lisada jääkuubikuid, nii on võimalik protsessi veelgi kiirendada. Peale seda tõsta segu umbes tunniks külmkappi. Jahtunud segule lisa rosinad ja rumm. Vala mass jäätisemasinasse ja valmista jäätis. Tõsta jäätis karpi ja lase veel vähemalt 4 tundi sügavkülmas taheneda. Veereta jäätisekulbiga pallid ja serveeri.

 

Maasikagalett

Maasikahooaeg on käes! Marju on sel aastal õnneks palju ja nii jätkub neid niisama söömiseks ning piisavalt ka kookide jaoks. See siin on üks ütlemata maitsev ja kerge vaevaga valmiv maasikakook, mis muutub vahukooretupsu- või vaniljejäätisega serveerituna veelgi paremaks. Põhjaks on jällegi muretaigen.

Retsept:

Põhi:
100 g võid
200 g jahu
2 spl suhkrut
2 spl jääkülma vett

Tükelda külm või. Sega omavahel jahu ja suhkur. Lisa võitükkidele ja näpi need jahuga sõmeraks. Võib ka noaga hakkida või köögikombainis sõmera liiva taoliseks puruks segada. Lisa 2 spl jääkülma vett ja sega kiirelt ühtlaseks massiks. Vormi paksuks kettaks ja mässi toidukilesse. Tõsta taignaketas pooleks tunniks külmkappi.
  

Täidis:
5,5 dl tükeldatud maasikaid
1 dl mandlijahu
1 spl nisujahu
5 spl moosisuhkrut

Tükelda maasikad. Päris vaeseomaks ei ole vaja hakkida, lõika sellised suuremad tükid. Sega omavahel jahu, mandlijahu ja suhkur. Vala maasikatele ja sega kergelt läbi. Ma kasutasin igaks juhuks moosisuhkrut, sest maasikad on üsna mahlased ja ma ei tahtnud, et täidis kooki lahti lõigates viilude pealt maha valguks. Rulli taigen õhukeseks ümmarguseks kettaks. Taigna paksus võiks olla umbes 2 mm, see paisub küpsedes. Kummuta maasikasegu taigna keskele ja jäta servadest umbes 5 cm vabaks. Voldi taignaservad täidise peale, pintselda üle lahtiklopitud munaga ja puista peale veidi suhkrut. Küpseta 200 kraadises ahjus umbes 30 minutit.
Lase jahtuda ja serveeri vahukoore või vaniljejäätisega.

Šokolaadi-rummikeeks

See suussulav espresso ja rummimaitseline šokolaadikeeks sobib imehästi tee või kohvi kõrvale.Tegemist on tõsiste šokohoolikute lemmikuga. Keeks säilib hea ja mahlasena ka küpsetamisjärgsel päeval, kui seda muidugi nii kauaks jätkub.

Retsept:

2 tassi jahu
4 muna 
150 g võid
100 g tumedat šokolaadi
3/4 kl suhkrut
3 spl kakaopulbrit
1,5 dl kanget espresso kohvi
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
4 cl rummi 

Valmistamine:

Sulata või ja šokolaad. Valmista espresso ning vala see šokolaadisegu hulka. Lase jahtuda ja lisa rumm ning sega läbi. Kes soovib, võib rummi veelgi rohkem lisada - ühe cl asemel näiteks kaks. Rummi maitset on siis veelgi rohkem tunda. Vahusta munad suhkruga heledaks vahuks. Lisa šokolaadimass ja sega. Sõelu kaussi jahu ja ülejäänud kuivained ning lisa munavahule. Sega ettevaatlikult ühtlaseks. Vala võitatud vormi ja küpseta 175 kraadises kuumuses umbes 50 minutit. Lase jahtuda ja kummuta alusele. Kaunista tuhksuhkruga.

Rabarberi ja punase sõstra galett

See on üks krõbeda muretaignakoorku ja mahlase täidisega maitsev küpsetis. Esialgu oli mul plaanis teha lihtsalt rabarberigalett. Aga kuna rabarberid ei ole enam nii "noored ja kaunid" kui varakevadel, siis pidin nad ära koorima. Ilma kooreta rabarberitest oleks jällegi tulnud selline rohekas galett, sellepärast lisasin värvi andmiseks punaseid marju. Mul olid käepärast võtta eelmise aasta külmutatud punaseid sõstraid, kuid need võib ka näiteks maasikatega asendada.

Retsept:

Põhi:
100 g võid
200 g jahu
2 spl suhkrut
2 spl jääkülma vett

Tükelda või. Sega omavahel jahu ja suhkur. Lisa võitükkidele ja näpi need jahuga sõmeraks. Võib ka noaga hakkida või köögikombainis sõmera liiva taoliseks puruks segada. Lisa 2 spl külma vett ja vajuta kiirelt ühtlaseks massiks. Vormi paksuks kettaks ja mässi toidukilesse. Tõsta taignaketas pooleks tunniks külmkappi.

Täidis:
250 g rabarbereid
250 g punaseid sõstraid
2/3 tassi suhkrut 
1/4 tassi jahu
1/3 tl kaneeli
1/5 tl jahvatatud muskaati
näpuotsatäis soola
  
Tükelda rabarberid ja sega sõstardega. Sega omavahel kuivained ja vala rabarberite hulka. Sega läbi. Rulli taigen lahti ja vala rabarberid kuhjana taigna keskele. Jäta servadest umbes 5 cm vabaks. Suru taignaservad täidise peale. Pintselda üle lahtiklopitud munaga ja puista servade peale ka veidike suhkrut. Küpseta 190 kraadises ahjus 55 minutit. 

 

Muretaignal rabarberi-maasikakook kookosebesee kattega

See siin on üks tõeliselt hea muretaigna-rabarberikook, kuhu on täidisesse lisatud maitseks ka maasikaid. Kuna rabarbereid ikka veel tuleb ja tuleb, siis otsustasin seda maitsvat kooki täna küpsetada. Põhjaks tegin tavalise muretaigna ja täidises on lisaks rabarberitele ja maasikatele ka veidike apelsinikoort. Igatahes tulemus on siin näha ja maitseb ka ülihea. Hapukas apelsinilisandiga rabarberi-maasikatäidis ja magus kookosebesee täiustavad üksteist suurepäraselt. See kookosekate ei ole kõva besee, mida saaks näppude vahel murendada vaid meenutab pigem seda Bounty nimelist maiustust.

Retsept:

Põhi:
100 g võid
200 g jahu
2 spl suhkrut
2 spl jääkülma vett

Tükelda või. Sega omavahel jahu ja suhkur. Lisa võitükkidele ja näpi need jahuga sõmeraks. (võib ka noaga hakkida või köögikombainis sõmera liiva taoliseks puruks segada). Lisa 2 spl külma vett ja vajuta kiirelt ühtlaseks massiks. Suru taigen lahtikäiva koogivormi põhja ja külgedele ning aseta vähemalt pooleks tunniks külmkappi. Torka koogitaigna põhjale kahvliga auke ja küpseta seejärel 200 kraadises ahjus umbes 12-15 minutit. Hea nipp on koogipõhja küpsetada raskusega, milleks on küpsetuspaberile laotatud herned, oad või riis. Siis ei vaju servad alla ja koogipõhi säilitab oma ilusa vormi. Pintselda eelküpsenud koogipõhi ahjust tulles kohe kergelt munavalgega üle. Mina kasutan raskuseks kuivatatud herneid. Needsamad herned valan ma peale kasutamist ühte purki, kus need siis järgmist küpsetuskorda ootavad.

Rabarberitäidis:
350 g rabarberit
150 g maasikaid 
riivitud apelsinikoort (kuna olin eelmisel päeval suhkrustanud apelsinikoori, siis kasutasin neid)
150 g suhkrut
4 munakollast
3 spl maisitärklist
50 g võid

Võta täidise jaoks mõeldud 50 g võid aegsasti külmkapist välja, sest see peab olema pehme. Kasutasin sügavkülmast võetud eelmise aasta kodumaiseid maasikaid, võib ka maasika-toormoosiga asendada. Tükelda rabarberid (ja maasikad kui marjad on suured), sega suhkruga, jäta supilusikatäis suhkrut alles. Riivi apelsinikoor või haki suhkrustatud apelsinikoored peeneks. Aseta kõik potti ja keeda, kuni rabarber ja maasikad on pehmed. Võta kulbiga väike kogus rabarberivedelikku, sega see hoolikalt maisitärklisega ja ülejäänud suhkruga ning vala segu potti tagasi. Kuumuta kuni täidis pakseneb ja lase umbes üks minut väikesel tulel keeda. Sega või munakollastega ja lisa täidisele. Lase jahtuda. Kalla täidis eelküpsetatud põhjale.

Beseekate:
4 munavalget
100 g suhkrut
50 g kookoshelbeid
näpuotsatäis soola

Vahusta 4 munavalget ja näpuotsatäis soola tugevaks vahuks. Seejärel nirista järkjärgult juurde suhkur ja vahusta veel 2 minutit. Lisa kookoshelbed ja sega ettevaatlikult, et vaht oma kohevust ei kaotaks. Laota munavalgevaht koogile. Küpseta 175 kraadises ahjus umbes 15-20 minutit kuni beseekate on pealt ilus kuldpruun. Serveeri külmalt. 

P.S. Oodata, millal see kook juba ükskord jahtuks, et lõpuks ometi saaks sööma hakata, on tõeline piin! 

Kala taignas ja tartar kaste

Kala taignas või ka kodused kalapulgad, kui soovite, on selline toit, mida ma ise väga tihti ei tee, kuigi see on maitsev. Lisaks tartar kastmele on hea juurde krõmpsutada salatit värsketest juurviljadest. Siin pildil on valge redise ja porgandisalat. Juurvilju ma seekord ei riivinud vaid tükeldasin noaga. Valge redis ehk daikon on väga mahlane ja riivituna ajab liiga palju vett välja. Krõmpsuv salat on parem kui vettinud salat minu meelest. Salatikaste on segatud oliivõlist, riisiäädikast, soolast, suhkrust ja röstitud seesamiseemnetest.

 

Retsept:

500 g valget kala
kalamaitseainet (või kuivatatud tilli ja peterselli)
sidrunipipart
soola
1,5 dl jahu
1 väike purk heledat õlut
õli praadimiseks

Tartar kaste:

1,5 dl hapukoort
1,5 dl majoneesi
2 hapukurki
tilli
soola 
pipart
sidrunimahla (umbes veerand sidrunit)

Valmistamine:

Lõika kalafileed sobivateks tükkideks. sega omavahel kuivatatud till, petersell, sidrunipipar ja sool. Puista kalatükid seguga ühtlaselt üle ja jäta umbes pooleks tunniks maitsestuma. Sega valmis taigen jahust ja õllest. Konsistents peaks olema vedelam kui pannkoogitaignal. Kui lusikas taignasse kasta ja siis välja võtta, peaks taigen vaevalt lusikat katma. Kuumuta sügaval pannil umbes 5 mm jagu õli. Kasta kalad kõigepealt jahusse ja siis taignasse. Hoia kala ühest otsast näppude vahel ja lase niipalju tainast ära tilkuda kui võimalik ning aseta pannile. Prae mõlemalt poolt kuldpruuniks. Serveeri kuumalt tartarkastme ja värske salatiga.

Rabarberisiirup

Kõige ilusama värviga siirupi saab, kui kasutada rabarberivarsi, mis on ilusad punased ja jätta need koorimata. Mul need kõige punasemad olid juba moosiks keedetud, nii et kasutusse läksid need, mis järele jäänud olid - sellised natuke tagasihoidlikuma värviga. Sellegipoolest näeb siirup kena välja ja maitseb veelgi paremini. Rabarberisiirupist saab teha maitsvat jooki, immutada tordipõhja, kasutada seda erinevate magustoitude lisandina. Näiteks vaniljejäätisele kastmeks. Hea koduse limonaadi valmistamiseks võta 1 osa siirupit ja vala peale 3 osa mullivett. Ja miks mitte teha ka rabarberi mojitot?

Retsept:

1 l hakitud rabarberivarsi
2,5 dl suhkrut
2,5 dl vett

Valmistamine:

Tükelda rabarberivarred ja aseta need paksupõhjalisse potti. Parem on rabarber eelnevalt lihtsalt puhtaks pesta ja mitte koorida, sest punane koor annab keetes siirupile ilusa värvi. Lisa suhkur ja vesi. Lase keema tõusta ja hauta madalal tulel kuni rabarberid on pehmed. Sega ja kuumuta veel umbes 20 minutit.  Kurna läbi tiheda sõela. Vajuta rabarberimassi kergelt lusikaga, et kogu vedelik tilguks ära. Vala siirup pudelisse ja lase jahtuda. Kasuta oma äranägemise järgi jookide või magustoitude maitsestamiseks.

Rabarberijäätis

Tegelikult oli mul plaanis teha hoopis rummi-rosinajäätist, aga kuna on alanud rabarberite hooajaline pealetung ja neid muudkui tuleb uksest ja akendest, siis muutsin poole jäätisevalmistamiseprotsessi ajal meelt. Ei ole ju mõtet seda head, mahlast ja maitsvat kraami, mida praegu nii külluslikult meie aedades vohab, lasta lihtsalt raisku minna. Rummi-rosinajäätis peab oma korda veel ootama. Jäätise "põhi" valmis tavalise vanillijäätise retsepti järgi, millele lisasin hiljem rabarberikeedise.

Retsept:

Vaniljejäätis: 
4 dl kohvikoort
2 dl 3,5% piima
4 munakollast
1 dl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut 
 
Rabarberikeedis:
3 dl tükeldatud rabarberit
1 dl suhkrut
kaneeli

Valmistamine:

Valmista jäärisepõhi. Vala koor ja piim kastrulisse, lisa vaniljesuhkur. Vahusta munad ja suhkur kohevaks vahuks. Tõsta kuum piima-kooresegu kulbiga munavahu hulka, samas pidevalt segades, et munasegu tükki ei läheks. Vala kõik kastrulisse tagasi ja kuumuta madalal tulel pidevalt segades 10 minutit kuni segu hakkab paksenema. Seejärel jahuta segu kiiresti külmas jääkuubikutega veevannis. 
Pese hoolikalt rabarberid. Mina ei koori neid, kuna punane koor annab moosile ilusa värvuse. Koor keeb ilusti pehmeks ja ei ole vaja karta, et see jääb hiljem hamba all kuidagi ebameeldivalt kiuliseks või kõvemaks kui sisu. Tükelda rabarberid aseta potti ja vala peale suhkur. Jäta mõneks ajaks  kaane all seisma. Suhkru  all  seismine meelitab rabarberitest vedelikku välja. Hauta väga madalal tulel kaane all kuni rabarber on pehme. Aegajalt tasuks segada, et moos põhja ei kõrbeks. Lase jahtuda ja sega jäätisemassi hulka.

Vala segu jäätisemasinasse ja valmista jäätis. Seejärel tõsta mass karpi ja aseta umbes 4.tunniks sügavkülma. Kui jäätisemasinat ei ole, siis vala jahtunud segu madalasse nõusse või karpi ja tõsta sügavkülma - vahusta iga poole tunni möödudes umbes 4.tunni jooksul, et ei tekiks jääkristalle ja lõpptulemus oleks kreemjas ja õhuline.
Veereta jäätisekulbiga pallid ja serveeri. 

Krõbedad vareenikud

Maitsvad ja krõbedad vareenikud, mille taigen koosneb ainult kolmest komponendist. Täidist võib igaüks ise varieerida. Need siin on natuke vürtsikamad kui tavaliselt. Inspiratsiooni täidise valmistamiseks sain raamatust "Toidud ainult taimedest". Koguseid on veidike muudetud. Mõõtühik "tass" on ilmselt ameeriklaste "cup", mis on 236 ml. Raamatus soovitati valmis vareenikuid küpsetada ahjus, kuid mina praadisin pannil, kuni vareenikute pind oli kuldpruun ja krõbe. Ühe laari ma proovimiseks ka aurutasin praadimise asemel. Iga vareeniku alla lõikasin küpsetuspaberist tüki, et taigen aurutaja külge kinni ei kleepuks. Selgus et ka see variant on väga hea - tulemus on palju parema maitsega kui keedetud vareenikud või pelmeenid. Ei oskagi kohe öelda kumb on see lemmik - aurutatud või praetud.

Retsept:

Taigen:
1,5 tassi jahu
0,5 tassi kuuma vett
0,5 tl soola 

Täidis:
1 porgand
2 keedetud kartulit
2 peotäit hiina kapsast
2 küüslauguküünt
pool tšillikauna
Väike jupp porrut
1 tl karripulbrit
1 sl sojakastet
Soola

 

Valmistamine:

Sega ja sõtku taigen ja lase sellel umbes pool tundi kausis niiske rätiku all seista.
Tükelda tšilli, porru, küüslauk, hiina kapsas ja riivi porgand. Prae köögiviljad pannil kergelt läbi, tõsta kaussi ja riivi juurde keedetud kartul. Maitsesta karripulbri, sojakastme ja soolaga. Lase jahtuda.
Rulli taigen jahusel laual õhukeseks ja lõika vormi või klaasi abil sobiliku suurusega kettad. Pane iga ketta sisse täidist. Niisuta ääred märja näpuga, keera taignaotsad kokku ja suru servad kahvliga kinni. Prae pannil õlis mõlemalt poolt kuldpruuniks. Võid vareenikuid ka hoopis soolaga maitsestatud vees keeta või aurutada.
Serveeri hapukoore ja maitserohelisega.  

Rabarberikrõbedik

See on üks lihtne ja kiire rabarberimagustoidu valmistamisviis. Tulemus on see-eest ülimaitsev ja viib lihtsalt keele alla. Rabarberi ja apelsinikoore maitse täiendavad teineteist suurepäraselt ja pruun suhkur lisab krõbedikule sellist head karamellimaitset, mida tavaline valge suhkur ei tee. Kasutasin seekord fariinisuhkrut, kuid võib ka demerara- või muscavado suhkrut kasutada.

Retsept:

700 g rabarberit
1 dl pruuni suhkrut
1 tl kaneeli
apelsinisukaadi või riivitud apelsinikoort

Puru: 
100 g jahu
100 g võid
100 g kaerahelbeid
1 dl pruuni suhkrut
0,5 tl küpsetuspulbrit

Valmistamine:

Pese ja tükelda rabarber. Lisa apelsinisukaad või riivitud apelsinikoor. Sega läbi suhkru-kaneeliseguga ja aseta vormi põhja. Katte jaoks näpi kõik ained segamini, et moodustuks puru taoline mass. Laota see rabarberitükkidele ja küpseta 180 kraadises ahjus umbes 35 minutit või kuni kate muutub ilusaks kuldpruuniks ja krõbedaks. Serveeri kuumalt koos vaniljejäätise või -kastmega. 
 

Koriandrileib

See on rukkileib, millele on maitseks lisatud koriandrit. Kunagi lapsepõlves oli korandriga maitsestatud leiva nimi Borodino leib ja seda sai Eestis osta ainult Saaremaal. Sellepärast oligi see kõige rohkem tuntud Saaremaa leiva nime all. Mulle see tohutult maitses ja Saaremaal käies ostsin seda sealt alati kaasa. Retsept, mille ma siia kirja panin, ei ole Borodino leiva oma, lihtsalt korandri lõhn ja maitse meenutavad mulle seda. Ma ei tea, kas praegu müüakse mandril mõnes poes seda leiba. Igatahes ei ole ma juba pikemat aega peale rukkipala muud leiba poest ostnud. Kavatsen aga edaspidigi katsetada ja proovida ning võibolla õnnestub mul midagi ligilähedast lõpuks siiski valmistada.

 Retsept:

0,4 l vett 
4+4 dl täistera rukkijahu
3 spl juuretist 
3 spl fariinisuhkrut
1,25 dl leivasiirupit
2 tl meresoola
2 tl jahvatatud koriandrit 

Valmistamine:

1. päev: 0,4 liitrit vett, juuretis ja 4 dl rukkijahu segada ja panna sooja kohta 16- 24 tunniks seisma.

2.päev: lisa ülejäänud ained ja sõtku taigen. Taigen pane ohtralt võiga määritud vormi, tee pealt märja käega siledaks. Kata toidukile või kergelt niiske rätikuga.Lase kerkida 3-4 tundi.
Küpseta kõigepealt 20 minutit 220 kraadises kuumuses, seejärel alanda kuumust 200 kraadini ja küpseta veel 40 minutit.

Ahjust tulnud kuum leib pritsi kergelt veega ja kata rätiga. Kui vorm on nii kõrge, et servad on leivast kõrgemal, siis võid ka vormi kummuli keerata ja leiva niimoodi jahtuma jätta. Kuum aur aitab leival hiljem kergemini vormist lahti tulla.

Rukkileib (pärmiga kergitatud)

Täna tuli mul tahtmine leiba küpsetada. Eelmisest leivateost oli juba kaua aega möödas ja selgus, et minu leivajuuretis oli vahepeal riknema läinud. Nii juhtub, kui asjad hooletusse jätta. Liiga hilja sain teada, et kui pikem vahe leivaküpsetamisele sisse tuleb, siis tuleks juuretist vahepeal "toita". Toitmine tähendab, et nii umbes ühenädalase vahega tuleks juuretise hulka segada 1 tl rukkijahu ja umbes samapalju vett, hoolikalt segada ning siis karp tagasi külmkappi panna. Kuna kohe mul uut juuretist võtta ei olnud, siis leidsin Nami-Namist inspiratsiooni ja tegin taigna baieri rukkileiva retsepti järgi. Natukene kohandasin - kuldsiirupi asemel kasutasin tumedat leivasiirupit ja 1 tl soola asemel on 1,5 tl. Sellest kogusest taignast saab kaks pätsi leiba. Maitselt on see leib väga hea, selline peenleiva moodi, mitte tume rukkileib. Poest ma kunagi peenleiba ei osta, ei maitse lihtsalt. Aga enamus sellest rukkileivast söödi ära lihtsalt võiga, kui leivad olid veel soojad. Nii hea oli.

 

Retsept:

50 g pärmi
1 tl suhkrut
2 sl õli
3,75 dl käesooja vett
1,25 dl leivasiirupit
2 sl köömneid
1,5 tl soola
7,5 dl rukkijahu
jämedamat nisujahu

Valmistamine:

Sega suhkur ja pärm omavahel, lisa paar teelusikatäit toasooja vett ning sega ühtlaseks. Lase seista umbes 10 minutit. Lisa ülejäänud vesi, õli ja leivasiirup. Puista juurde köömned ja sool, lisa rukkijahu ja sega läbi. Lisa niipalju nisujahu, et saaksid sitke taigna.
Kummuta taigen jahusele lauale ja sõtku umbes 10-15 minutit. Tõsta taigen õlitatud kaussi ja määri ka pealt õliga. Kata toidukile ja rätikuga, lase soojas kerkida umbes 1,5 tundi kuni taigen on kahekordseks kerkinud.
Sõtku taigen uuesti kergelt läbi ja vormi kaheks pätsiks. Aseta pätsid kergelt õlitatud ahjuplaadile ja määri ka pealt õliga. Kata ja lase veelkord kahekordseks kerkida. Kes soovib, võib kerkinud pätsid pealt määrida munavalge ja ühe supilusikatäie vee seguga. Mina seda ei teinud, kuigi võibolla oleks pidanud, sest peale küpsemist kippusid seesamiseemned kõik kuidagi laiali jooksma. Munavalge oleks neid ilmselt paigal hoidnud.
Küpseta 180 kraadises ahjus 40 minutit kuni leib koputades vastu kumiseb. Lase restil jahtuda ja naudi.

Lihtne ricotta-odrajahukarask

Mida küll pakkuda sõbrannale, kes teatab, et tegi karulaugupestot ja küpsetas ahjus kirsstomateid ning tuleb sulle nendega nüüd külla? Eks ikka ricotta-odrajahukaraskit. Retsept on lihtne, valmistamine kerge ja karask maitseb hea. Lisaks veel tilliga maitsestatud ürdivõi, mille olin paar päeva varem valmis teinud ja nüüd oli see külmkapis oma aega ootamas. Kuum karask nende lisanditega on tõesti ülihea. Retsepti leidsin toidutare.ee lehelt.

Retsept:

200 g ricottat
2 dl keefiri
1 muna 
2 dl odrajahu
1 dl nisujahu
1 tl õli
1 tl soola
1 sl pruuni suhkrut
1 tl söögisoodat

Valmistamine:

Sega omavahel ricotta, keefir ja muna. Lisa sool ja pruun suhkur. Teises anumas sega mõlemad jahud söögisoodaga. Vala kohupiimasegule, viimasena lisa õli ja sega kõik ühtlaseks. Kummuta taigen vormi, silu ühtlaseks ja küpseta 180 kraadises ahjus 45 minutit. Mina kasutasin küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi, kuid võib mistahes sobivat vormi kasutada.
Naudi kuumalt taluvõiga või nagu meie seda tegime karulaugupesto ja ürdivõiga.

Punapeedijäätis mooniseemnetega

Tegelikult võiks selle magustoidu nimi olla ka röstitud punapeedi jäätis apelsinikoore, mascarpone ja mooniseemnetega. Alguses tundus mulle mõte niisugusest jäätisest väga imelik. Tavaliselt ma ei tee juurviljadest ja aedviljadest magustoite, sest meelsamini lisaksin aiasaadustele pigem soola kui suhkrut, kuid selle jäätise värv on nii ilus, et ma lihtsalt pidin proovima. Kui segu oli valmis ja jahtumas siis oli mul ikka veel kerge kahtlus hinges, sest maitse tundus väga harjumatu. Kuna see ei ole mul esimene kord jäätist valmistada, siis teadsin ka seda, et jahtununa on maitse teine ja külmutatult veel hoopis kolmas. Valmis jäätise kohta võin öelda, et peedi maitse ei häiri vaid on pigem omapärane. Apelsinikoore mõrkjust on kergelt tunda ja mooniseemned lisavad kõigele mõnusa krõmpsu. Igatahes kavatsen ma seda jäätist ka edaspidi teha.
Inspiratsiooni leidsin siit, retsepti kohendasin veidi.

 

Retsept:

5 dl piima
4 tl maisitärklist
3 dl vahukoort
2,5 dl suhkrut
0,5 tl soola
1 apelsin
3 spl mascarpone juustu
1,2 dl röstitud ja püreestatud peeti
2 spl mooniseemneid

Valmistamine:

Peedi püreestamiseks mässi see fooliumisse ja küpseta ahjus 220 kraadi juures umbes 1 tund. See peet peaks olema selline alla keskmise mõõduga. Veel parem, kui on kaks väikest peeti, küpsevad kergemini läbi. Lase kergelt jahtuda ja koori, kuni peet on veel soe. Lõika tükkideks ja püreesta köögikombainis, blenderis või läbi sõela surudes.
Koori apelsin. Kõige parem on seda teha juurviljakoorijaga, sest vaja on ainult koore oranži osa, mitte valget. Jäätise valmistamiseks sega omavahel tärklis väikese koguse külma piimaga ja jäta segu ootele. Paksupõhjalisse potti vala ülejäänud piim, koor, suhkur ja sool. Lase madalal tulel kuumutades keema tõusta, lisa apelsinikoored ja kuumuta pidevalt segades veel 4 minutit. Vala juurde tärklise piimasegu. Kuumuta pidevalt segades umbes 2 minutit kuni segu pakseneb.
Tõsta kreemjuust kaussi ja vala hulka 1/4 kuumast piimasegust. Sega hoolikalt läbi. Seejärel lisa ülejäänud piimasegu ja peedipüree. sega kõik omavahel. Lase kiiresti jahtuda. Mina tõstan jäätisemassiga kausi teise, suuremasse jääveega kaussi ja segan kergelt samal ajal. et piimasegu peale ei tekiks mingit nahka. See läheb päris kiiresti. Täielikult jahtunud segust õngitse apelsinikoored välja ja vala mass jäätisemasinasse. Valmista jäätis vastavalt tootja juhistele. Poole protsessi ajal, kui segu ei ole enam vedel vaid hakkab juba jäätise moodi minema, lisa ka 2 spl mooniseemneid. Lõpuks tõsta jäätis karpi ja aseta sügavkülma umbes neljaks tunniks.
 

Ilma lihata karri

Hea vürtsikas karriretsept neile, kes eelistavad süüa taimetoitu. Maitset ja särtsu on selles toidus täpselt parasjagu või tibake rohkemgi. Mõnikord lihtsalt tahaks süüa midagi vürtsikamat, mis suu tulitama paneb ja samas ei oleks väga rammus. Mina ise ei ole taimetoitlane, aga liha söön ma palju harvemini kui keskmine eestlane (need, kes supist liha välja nokivad ja ülejäänud supi ära söövad, ei ole ka taimetoitlased - nad on lihtsalt inimesed, kes liha supist välja nokivad). Samas armastan ka vürtsikaid toite, nii et see ilma lihata karri sobib praegu täpselt nagu rusikas silmaauku.

 

Retsept:

1 suur sibul
2 küüslaufuküünt
1 jupp ingverit (umbes 5 cm)
1 tšilli
2 spl oliivõli
2 spl karripulbrit
1 tl jahvatatud köömneid
1 tl koriandrit (jahvatatud)
1 tl sinepiseemneid
1 lillkapsas
400 g kartuleid
3 porgandit
1 spl tomatipastat
1 purk tükeldatud tomateid (400 g)
1 l aedviljapuljongit
2 purki kikerherneid (2x400 g)
sidrun
meresoola, pipart

serveerimiseks maitserohelist ja kreeka jogurtit või hapukoort. Tavaliselt lisatakse karrile maitserohelisena koriandrilehti, minu eelistus on roheline sibul või petersell.

Valmistamine:

Koori ja tükelda sibul ja küüslauk. Riivi ingver. Koori ja tükelda kartulid ja porgandid (päris suured tükid võivad jääda). Paksupõhjalisse potti vala õli ning sibul, küüslauk, porgandid ja ingver. Kuumuta aegajalt segades. Samal ajal eemalda seemned tšillilt ja peenesta. Lisa potti ja kuumuta paar minutit. Lisa vürtsid ja kuumuta veel pidevalt segades. Seejärel on tomatipasta kord, ikka muudkui sega, sest midagi ei tohi kõrbema minna. Vala potti kartulid ning kurnatud ja loputatud kikerherned. Kalla juurde köögiviljapuljong ja tükeldatud tomatid, sega läbi ja jäta podisema. Maitsesta soola ja pipraga. Samal ajal tükelda lillkapsas ja tõsta potti teiste ainete juurde. Lase madalal tulel podiseda umbes 25 minutit, et aedviljad pehmeneksid ja kaste pakseneks. Maitse, kas oleks vaja veel soola või pipart lisada. Serveeri maitserohelise ja kreeka jogurtiga või hapukoorega. Lõpuks piserda peale sidrunimahla. Kes soovib samast toidust teha vegan versiooni, see jätku jogurt ära.

 

Keeks "Ekstra"

Nõukaaegne nostalgiatoit volüüm 4. Eelmised kolm olid marineeritud räimed, kirju koer ja kala poola kastmes. Tegelikult on nõuka toite siin blogis rohkem, aga need neli seostuvad selle ajaga kõige rohkem. On veel muidugi ka narva küpsised, mille retsept mul on küll olemas, aga mida ma ise pole kunagi teinud. Võib-olla kunagi proovin ära. Kui nüüd keegi arvab, et ma igatsen seda nõukogude aega tagasi, siis seda päris kindlasti mitte. Lihtsalt, need on minu lapsepõlve toidud. Ja kuna mu lapsepõlveaeg langes kokku stagneerunud sovjeediajaga, siis sellepärast ka see nostalgia.
See keeks "Ekstra" on minu arust kõigi teiste keeksi moodi kookide ema. Pehme, mahlane ja mure, maitseb suurepäraselt tassi teega (või kohviga, kes kohvi armastavad). Retsept on lihtne, pärit raamatust "Kokaraamat", välja antud aastal 1983 ja maksis rbl. 2.60. Näärivana tõi mulle selle raamatu kunagi väga ammu.
Koostisainete kogused panin siia kirja täpselt nii nagu need raamatus olid. Ühik "klaas" on umbes kaks detsiliitrit. Kellel on alles neid vana aja klaase, siis kindlasti kasutagu neid.

Retsept:

1 kl jahu
3/4 kl suhkrut
150 g võid
3-4 muna
soola
riivitud sidrunikoort soovi korral

Valmistamine:

Munad koos suhkruga vahustada tugevaks heledaks vahuks (kasutasin nelja muna). Lisa jahu ja sulatatud või. Sega ühtlaseks. Vala taigen võitatud või siis küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi ja küpseta 180 kraadises kuumuses 40 minutit. Enne välja võtmist proovi tikuga küpsust, et keeks keskelt tooreks ei jääks..
..

Vürtsikasmagusas marinaadis kanakoivad ahjukartulitega

Enamusele inimestest meeldib ahjus küpsetatud kana, enamustele lihasööjatest, ma mõtlen. Nendest vürtsikasmagusas marinaadis kanakoibadest valmib toit, mis on väga maitsev. Natuke vürtsikas, saab ruttu valmis ja ei vaja ka eriti pikka ettevalmistusaega. Küpsemise käigus moodustub vormi põhja kanast ja marinaadist väga hea kaste. Kartulid tükeldasin väiksemateks kui tavaliselt - mida rohkem seda krõbedat ja küpsenud pinda, seda maitsvamad ahjukartulid minu meelest. Inspiratsiooni selleks toiduks sain Toidujuttude blogist.

Retsept:

kana poolkoibi (võiks olla umbes kilo, mul oli natuke vähem)
kartuleid
3 sl ketšupit
4 sl sojakastet
3 sl magusat tšillikastet (kasutasin omatehtud tšillimoosi)
4-5 purustatud küüslauguküünt
2 sl pruuni suhkrut
soola, pipart

Valmistamine:

Sega omavahel marinaadi komponendid nii, et suhkur ja sool oleksid sulanud. Maitse ja kui vaja, lisa ühte või teist. Tõsta kanakoivad marinaadi sisse ja sega, et kõik koivad oleksid marinaadiga ilusti kaetud. Koori ja tükelda kartulid. Pane keema ja keeda poolpehmeks. Kurna ja vala ahjuvormi kanakoibade juurde. Ideaalses maailmas oleksin ma ladunud kartulid koibade ümber, aga kuna mu ahjuvorm ei ole nii suur, siis läksid kartulid alla ja koivad peale. Küpseta 200 kraadises ahjus 35-40 minutit või kuni koivad on küpsed.

Kakao- ja tšillitrühvlid

Trühvlid seostuvad küll rohkem jõuludega, aga miks mitte valmistada neid ka vabariigi aastapäevaks (või sünnipäevaks). See retsept on pärit aastatetagusest Postimehe Jõulueri numbrist. Lastele need pallikesed ilmselt väga ei maitse, kuna tegemist on üsna vürtsikate kommidega.

Retsept:

3/4 dl vahukoort 
100 g tumedat šokolaadi, tükeldatuna
0,5 tl tšillipipart (pulber)
1 tl kaneeli 
kakaod 

Valmistamine:

Kuumuta vahukoor keemiseni ja tõsta tulelt. Lisa šokolaad, tšillipipar ja kaneel. Sega, kuni šokolaad on sulanud. Lase segul jahtuda, kuni see muutub tahkemaks. Tõsta lusikaga küpsetuspaberile või veereta meelepärased pallikesed ja lase seejärel külmkapis täielikult jahtuda. Veereta jahtunud trühvleid kakaos ja naudi. Kui on hooaeg, siis võib neid serveerida koos värskete vaarikatega.


Nipp! Tšillipipra ja kaneeli asemel võid kasutada 2 tl kardemoni või piparkoogimaitseainet.

Praetud räimed kerges marinaadis

Marineeritud räimed on selline toit, mida lapsepõlves tehti meie kodus päris tihti. Tegijaks muidugi oli ema, sööjateks terve perekond. Meie peres ei olnud kedagi, kes oleks kala peale nina vingu tõmmanud. Kuna elasime Pärnus, siis liikus erinevat sorti värsket kala päris palju ja seda ka söödi palju. Läänemere räimesaak oli nii suur, et toitis ära terve Eesti ja osa Venemaastki. Kui meri oli lahti, siis oli räime alati. Seda retsepti, mida ema siis kasutas, ma ei leidnudki. Pean veel uurima. Tegin neid räimi mälu järgi ja uurisin veel siit-sealt lisaks. Tulemus on väga maitsev, täpselt nagu vanastigi.

 Retsept:

600 g räimi
jahu paneerimiseks
õli praadimiseks


Marinaad
1 l vett
2 - 3 porgandit
1 suurem sibul
10 tera pipart
1,5 sl soola
4 sl suhkrut
2 sl äädikat
3 loorberilehte

Valmistamine:

Puhasta räimed. Pane marinaadi jaoks vesi keema. Koori ja viiluta porgandid ning sibul. Lisa köögiviljad, pipar ja loorber juba keevasse vette, keera tuli madalaks ja lase paar minutit keeda. Siis lisa sool. Maitse kindlasti. Peaks olema natuke soolasem kui supid mida tavaliselt sööme, sest enne marineerimist ma soola ei lisa ei jahule ega ka kalale. Kes on harjunud räime soolaga praadima, see ärgu marinaadi soolamisel väga lahkeks mingu. Järgmisena vala juurde 2 spl äädikat. Seejärel suhkur. Sega ja maitse, peaks olema kergelt magusapoolne ja natuke hapukas. Tõsta kõrvale.
Paneeri räimed jahus ja prae pannil. Osad on harjunud kalasid kastma kõigepealt munasse ja siis jahu sisse. See on maitseküsimus. Kuna räim on väike kala, siis mulle meeldib kerge paneering. Tõsta praetud räimed paraja suurusega kaussi. Mina tõstsin iga uue praetud pannitäie vahele kausis ka marinaadi seest natuke porgandeid ja sibulat. Nonii igaks juhuks. Vala kalad marinaadiga üle. Lase üleöö seista ja naudi.

Oasupp

Üks vastlapäeva toitudest on ikka olnud oasupp. Erinevaid viise, kuidas seda suppi valmistada on päris palju - ilusa klaari suitsuribi puljongiga supist kuni pisut tummisema keeduseni välja. See retsept jääb kuskile nende kahe variandi vahepeale. Samuti kasutasin sel korral suitsuribi asemel hoopis suitsupeekonit.

Retsept:

150 g odrakruupe
200 g kuivatatud põldube
200 g suitsupeekonit
2 porgandit
2 sibulat
õli
soola, musta pipart, loorberit
maitserohelist serveerimiseks.

Valmistamine:

Pane põldoad päev varem külma veega likku. Loputa kruubid hoolikalt, kuni vesi jääb täiesti selgeks. Kurna oad ja aseta need külma veega koos potti ning tõsta pliidile. Lisa kruubid, loorber ja pipar, lase keema tõusta ja hauta tasasel tulel. Tükelda porgand ja sibul. Prae pannil vähese õliga kergelt läbi ja lisa supile. Prae peekoniviilud, lase jahtuda ja seejärel tükelda. Kui supp on  juba peaaegu valmis ja oad on pehmeks haudunud, lisa sool. Tükeldatud peekon vala supi sisse viimasena. Võid peekonitükid jätta ka supile lisamata ja tõsta eraldi kausikesega lauale, kust siis igaüks saab oma soovi järgi võtta. Selline variant sobib eriti hästi siis, kui osa sööjatest on taimetoitlased. Puista supp üle hakitud maitserohelisega ja naudi.

Porgandipirukad

Sel korral valmisid pirukad, mida olen juba ammu plaaninud teha. Põhjus, miks see mul nii kaua aega võttis oli see, et iga kord, kui ütlesin sõna porgandipirukad, vaatasid mulle vastu vissis nägudega ahjualused. Tänaseks päevaks on kõik eelarvamused nende pirukate suhtes õnneks kummutatud. Porgandipirukaid on minu meelest ka palju lihtsam valmistada kui kapsa- või lihapirukaid, kuna täidis hoiab paremini kokku. Oluline on seda hästi maitsestada, sest muidu valmivad maitsvate pirukate asemel mingid magedad plönnid. Kasutasin hapukoore-muretainast, kes soovib, võib valmistada pärmitaigna.

Retsept:

HAPUKOORE MURETAIGEN
350 g jahu
150 g hapukoort
150 g võid
1 muna
0,5 tl soola
1 tl suhkrut
0,25 tl soodat

Vahusta toasoe või ja suhkur. Vahustamise ajal lisa muna ja maitseained ning lõpuks ka hapukoor. Sega omavahel sõelutud jahu ja sooda. Lisa teistele ainetele ja sega kiiresti taignaks kokku. Vormi taigen palliks ja aseta vähemalt pooleks tunniks külmkappi tahenema.
Rulli taigen jahusel laual lahti. Aseta täidisekuhilad umbes 3 cm vahedega, tõsta taignaserv üle täidise ja lõika vormi või joogiklaasiga poolkuukujulised pirukad välja. Suru kahvliga servad kinni. Määri pealt munaga. Küpseta 200 kraadises ahjus 15 minutit või kuni pirukad on pealt kergelt kuldpruunid.


TÄIDIS

500 g porgandeid
40 g võid
1 sibul
1 sl jahu
3 sl hapukoort
2 muna
1/3 tl riivitud muskaatpähklit
1 tl suhkrut
2/3 tl soola

Keeda munad ja jahuta külmas vees. Koori ja haki. Keeda porgandid, jahuta ja riivi jämeda riiviga. Haki sibul ja prae jahuga võis klaasjaks, lisa hapukoor ja sega hoolikalt. Seejärel lisa riivitud porgandid ja maitseained. Kuumuta täidis läbi. Sega juurde hakitud munad. Maitse ja lisa vajadusel maitseaineid juurde.

Kirju koer

Kirju koer on mõnus laiguline kook, mida ei pea küpsetama. Valmistamisviisiks on põhiliselt murendamine, hakkimine ja segamine. Olen viimastel nädalatel hulpinud nostalgialaineil ja teinud enamasti kooliaja lemmiktoite. See siin on üks järjekordne lemmik lapsepõlvest, mida väga tihti ei valmistatud. Tundus ka, et alati oli sööjaid rohkem, kui kooki. Vot selline magustoit siis.

Retsept:

400 g heledaid küpsiseid
200 g kakaoküpsiseid
250 g Tiina komme või haput marmelaadi
1,5 dl kuivatatud jõhvikaid (või rosinaid)
200 g võid
2 dl piima
sorts tumedat rummi või brändit
pähkleid
3 spl kakaod

Valmistamine:

  
Pane kuivatatud jõhvikad rummi sisse likku. Tükelda šokolaad ja kommid. Murenda küpsised. Tõsta kõik suuremasse kaussi ja sega omavahel. Sulata potis või, lisa juurde kakao ja sega hoolikalt. Vala juurde piim ja kuumuta veel veidi. Lase jahtuda ja vala vedelik küpsistele ja sega kõik läbi. Võid küpsetuspaberi või fooliumi abil voolida segust kaks "vorsti", kuid mina valasin seekord kõik küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi. Lase külmkapis seista vähemalt 3 tundi kuni üleöö - seistes läheb maitse ainult paremaks. Lõika viiludeks ja serveeri.