Šokolaadipuding

Ise kodus pudingut valmistada on nii lihtne ja see maitseb palju paremini kui kõik need poest ostetud topsi-kreemid. Natukene aega ja kokkamist ning valmibki suussulav õhuline magustoit. See siin on šokolaadipudingu retsept neljale. Kui soovid valmistada vaniljepudingut, siis jäta lihtsalt kakao lisamata.

Retsept:

500 ml piima
120 ml suhkrut
3 sl maisitärklist
80 ml kakaopulbrit
1/4 tl soola
4 suurt munakollast
1 tl vaniljeekstrakti
2 sl võid

Valmistamine:

Sõelu potti maisitärklis, kakao ja sool. Lisa suhkur ja jälgi, et kõik oleks ilusti omavahel segunenud. Lisa vähehaaval ja pidevalt segades piim (lusikatäite kaupa), et tärklist lahustada. Klopi juurde munakollased. Kuumuta keskmisel tulel pidevalt segades, kuni pudingu pinnal lõhkeb esimene mull. Seejärel keera tuli väikeseks ja kuumuta ikka pidevalt segades veel umbes minut. Tõsta tulelt ära ja vala koheselt läbi sõela kaussi. Sega kuuma pudingu hulka või ja vanilje. Kata tihedalt toidukilega ja lase jahtuda. Hoia külmas vähemalt 3 tundi. Vispelda läbi ja tõsta magustoidukaussidesse. Serveeri.

Marineeritud kurgisalat sinepiseemnetega

Selle retsepti järgi valmib kerges marinaadis kurgisalat, mida võib säilitada jahedas ka ületalve, kuid tegelikult on see söömiseks valmis juba mõne päeva möödudes. Olen marineerinud sama retsepti järgi ka terveid väiksemaid kurke (väga head!), aga seekord sattus mulle kätte paras kogus pikki kasvuhoonekurke ja ma otsustasin osa nendest selle retsepti järgi sisse teha. Mustsõstralehed olid mul sügavkülmutatud, suvel sai neid liiga palju varutud ja igaks juhuks külmutasin natuke. Need salatikurgid on väga maitsvad võileibadel, burgeritega ja ka prae juurde lihtsalt salatina.

Retsept:

1 kg kurki
2 küüslauguküünt
tilli
mustsõstralehti 

Marinaad:
1 l vett
2 sl suhkrut
2 sl soola
2 sl 30% äädikat
1 tl sinepiseemneid

Valmistamine:

Viiluta kurgid. Pane purgi põhja tilli (mustsõstralehti, kui on) ja küüslauku. Tõsta kurgiviilud purki.
Kuumuta vesi keemiseni ja lisa sool ning suhkur. Sega, kuni mõlemad on vees lahustunud, siis lisa äädikas, sinepiseemned ja kuumuta veidike veel. Vala marinaad kurkidele, keera kaaned peale ja aseta purgid tagurpidi. Kui soovid hoidist kauem säilitada, siis peale jahtumist kuumuta purke kaelani vees 15-20 minutit.

Hernesupp suitsuribiga

Mõnus külma ilma trotsimise supp, kuigi mulle endale meeldib seda süüa igasuguse ilmaga. Paljudel seostuvad herne- ja oasupid vastlapäevaga, kuid tegelikult pole niisugusel külmal ja lumisel päeval nagu täna midagi paremat kuumast hernesupist (ja villastest sokkidest). 
Hernesuppi tasub teha kohe suur potitäis, sest teisel päeval üles soojendades maitseb see veelgi paremini. 

Retsept:

4 dl kuivatatud herneid
2 dl odrakruupe
3 l vett
0,5 kg suitsuribi
4 kartulit
3 porgandit
1 suur sibul
2 spl Dijoni sinepit 
soola
maitserohelist (peterselli) kaunistuseks

Valmistamine:

Pane herned ja kruubid päev varem likku. 
Tõsta suitsuliha potti ja lisa vesi. Lase aeglaselt keema tõusta ning keeda väikesel tulel. Eemalda pinnale kerkinud vaht. Loputa hoolikalt leotatud kruubid ja herned ning lisa supile.  Lase uuesti keema tõusta ja kuumuta väikesel tulel umbes tund. Samal ajal tükelda kartulid, porgandid ja sibul. Kui soovid, võid sibula ja porgandid pannil kergelt läbi praadida. Lisa need supile ja hauta kaane all veel umbes pool tundi. Katsu, kas liha on pehme ja kui on, siis tõsta see potist välja. Eemalda kondid ja lõika liha suupärasteks tükkideks. Tõsta potti tagasi. Maitsesta supp soola ja sinepiga.
Kord varem seda suppi tehes oli mul kausikese sees korralik kogus värskelthakitud tšillit ühe teise toidu jaoks ja ma asetasin samasse kaussi (tšillit seal enam polnud) tükeldatud suitsuliha. Kaussi ma vahepeal ära ei pesnud ja kuumad lihatükid võtsid selle tšilli maitse ja natukese särtsu endale külge. Supp läks sellest ainult paremaks! Kogu potitäis ise ei olnud vürtsikas, aga iga kord, kui suhu sattus lihatükk, oli sellist kerget vürtsikust tunda, mis maitses väga hea. Sellest ajast alates olen ma mõnikord lisanud supile ka õige natukene tšillihelbeid või cayenne pipart, kui värsket tšillit ei juhtu parajasti kodus olema.

Avokaado-kartuli salat

Maitsev ja natuke teistmoodi kartulisalat avokaadosõpradele. Täidab kõhtu ka täiesti omaette toidukorrana. Kõige parem oleks kasutada kartuleid, mis keetmisel lagunema ei hakkaks. Minu kasutatud sort on Laura, kartulitükid keesid pehmeks ja hoidsid ilusti ka vormi.

Retsept:

4-5 keskmist kartulit
2 küpset avokaadot
peterselli või koriandrit
1 küüslauguküüs
2 sl laimimahla (umbes 1 laim)
0,5 tl soola
1/4 tl cayenne pipart
1 ploomtomat
0,5 punast sibulat
0,5 pikka kurki

Valmistamine:

Koori kartulid ja tükelda. Võivad olla sellised natuke suuremad ampsud, mitte päris vaeseomaks tükeldatud. Lase külmas vees liguneda umbes 5 minutit, kurna. Tõsta potti, kata külma veega, lisa veidike soola. Lase keema tõusta ja keeda madalal tulel 15-20 minutit kuni kartulid on pehmed. Nõruta ja lase jahtuda. 
Samal ajal valmista kaste: aseta küüslauguküüs ja petersell (või koriander) köögikombaini ja töötle umbes 10 sekundit. Seejärel poolita avokaadod ja kraabi viljaliha välja. Tõsta ka see köögikombaini. Lisa laimimahl ja sool, ning püreeri. Järgmisena tõsta kombaini tomat ja sibul, ning töötle pulse reziimil 3-4 korda. Tomat ja sibul peaksid olema pigem tükeldatud, mitte püreestatud. Tükelda ka kurk. Tõsta täielikult jahtunud kartulitükid ja kurk kaussi, lisa avokaadosegu ja sega omavahel ilusti ära. Maitse ja kui vaja, lisa veel soola ning laimimahla. Võid serveerimisel peale raputada veidike cayenne pipart.

Sõrnikud

Sõrnikud ehk kohupiima-pannkoogid on heaks vahelduseks siis, kui tavalised pannkoogid on natukene liiga tavaliseks muutumas. Minul seostuvad sõrnikud lapsepõlvega ja eriti pühapäevahommikutega. Tavaliselt süüakse neid maitsvaid pätsikesi hapukoorega. Kui küpsetada vähem-magusaid, siis võib väga hästi ka moosiga proovida. Sel korral sõime neid maasika-toormoosiga ja maitses imehea.

Retsept:

400 g kohupiima
2 muna
1,5  dl nisujahu
4 sl suhkrut
soola
paneerimiseks jahu, riivsaia või mannat
õli praadimiseks ja soovi korral supilusikatäis võid. 

Valmistamine:

Klopi munad suhkruga lahti. Lisa kohupiim ja sega läbi. Sega omavahel jahu ja sool ning lisa ülejäänud ainetele, sega taignaks. Lase umbes pool tundi seista. Vormi pätsikesed ja veereta paneeringus. Mulle meeldib vormida kätega kõigepealt pallid, siis paneerida ja seejärel need pätsikesteks vajutada. Nii tulevad nad ilusad ja ümarad. Küpseta keskmisel kuumusel mõlemalt poolt kulpruuniks. Parema maitse saavutamiseks võib pannil õlile lisada ka natuke võid.
Serveeri soojalt hapukoorega või moosiga.

Panzanella ehk Toskaana saiasalat

See on üks minu lemmikutest värskete salatite hulgas. Tervislik ja samas väga maitsev. Krõbedad ciabattakuubikud, värsked tomatid, paprika, sibul ja kurk. Kastmeks suurepärane vinegrett! See salat sobib hästi lisandiks nii grillitud liha kõrvale kui ka täiesti omaette toidukorraks. Kuni kõike kodumaist ja värsket veel on, seni tasub seda vitamiinipommi ka teha. Parim on lasta salatil umbes pool tundi enne serveerimist seista, et kõik ained seguneksid ja ciabattakuubikid jõuaksid maitsvat kastet endasse imeda. Erinevalt tavalisest saiast, ei lagune röstitud ciabatta salatis ära ja ei muutu ka püdelaks massiks vaid säilitab ilusti oma vormi. Pikemalt seistes ei ole kuubikud lihtsalt enam nii krõbedad.

 

Retsept:

2 suuremat tomatit
1 paprika
0,5 pikka kurki või paar lühikest
0,5 väiksem punane sibul
1 küüslauguküüs
basiilikut
soola
värskelt jahvatatud pipart 
1 dl Extra virgin oliivõli
3 spl Balsamico äädikat
5 viilu Ciabattat

Valmistamine:

Lõika ciabatta kuubikuteks ja rösti. Võid seda teha kergelt õlitatud pannil või ahjus (175 kraadises kuumuses umbes 15 minutit). 
Kastmeks sega omavahel oliivõli ja balsamico äädikas, lisa sool, pipar ja peeneks hakitud küüslauguküüs.
Tükelda aedviljad ja haki sibul peenikesteks viiludeks.  Kuigi tavaliselt on selles salatis punane sibul, siis seekord olid mul kodus sellised mahedamaitselised valged sibulad ja kasutasin hoopis neid. Basiilikulehti võib ka natuke peenemaks hakkida. Tõsta aedviljad kaussi, lisa röstitud ciabattakuubikud ja vinegrett ning sega kõik ilusti läbi. Parima maitse saavutamiseks lase salatil enne serveerimist umbes 30 minutit seista.

Juuretisega kergitatud nisuleib

Võib ju öelda, et mis nisuleib, see on ju sai, aga tegelikult kisub minu arvamus sellest pätsist siiski rohkem leiva poole. Konsistents on selline tihke nagu leival, maitse on kergelt hapukas/kääritatud nagu leival, sobib rohkem soolase kattega ja mitte moosiga nagu leibki. Ja samas ei ole see üldse nagu rukkileib. On täiesti teistmoodi maitsega ja omapärane, võimalik, et vajab alguses natuke harjumistki. Pärmiga kergitatud nisujahust sai on midagi hoopis muud.
Juuretise valmistasin ise, õpetuse leidsin BBC telesaatest PaulHollywood`s bread. Kui leib maitses ja soovid seda teinekordki küpsetada, siis tasub juuretist klaaspurgi sees säilitada. Nädalas korra tuleks seda ollust ka "toita".

Retsept:

375 g jahu (+ veidi ka sõtkumiseks)
350 g juuretist
130 - 170 ml leiget vett
7,5 g soola
1 tl suhkrut 

Valmistamine:

Juuretise tegemist tuleks alustada vähemalt nädalajagu varem, selle valmimine võtab aega. Vaja läheb:
5-7 seemneteta viinamarja
250 g nisujahu
250 ml leiget vett
toitmiseks veel 100 g jahu ja 100 ml leiget vett.
Viiluta viinamarjad ja sega jahu ja veega. Tõsta taigen purki, sulge õhukindlalt  ja lase 3 päeva toatemperatuuril seista. Kolme päeva möödudes võid poole sellest taignast ära visata, järelejäänud poolele "sööda" 100 g jahu ja 100 ml vett. Sega hoolikalt ühtlaseks. Sulge kaanega ja lase veel 24 tundi seista. Tulemus peaks olema kergelt mullitav ja aktiivne. Kui see nii ei ole, siis lase juuretisel veel paar päeva valmida. 
Kui sul on plaanis ka edaspidi niisugusel meetodil nisuleiba valmistada, siis jäta osa juuretist alles ja toida seda kord nädalas.

Leiva valmistamiseks sega jahu, juuretis, sool ja suhkur suures  kausis. Lisa vähehaaval vesi ja sega kätega kuni pehme taigna tekkimiseni (kogu vett ei pruugi vaja minna).
Vala lõikelauale oliivõli, tõsta taigen lauale ja sõtku kuni taigen muutub siledaks ja elastseks (umbes 10-15 min). Õlita kauss kergelt ja tõsta taigen sinna sisse. Kata kilega ja jäta sooja kohta kerkima umbes 5 tunniks. Taigen peaks kerkima kahekordseks. Seejärel sõtku veelkord ja veereta palliks või piklikuks ning tõsta hästi võitatud vormi. Kata kilega ja lase kerkida 4-8 tundi. Mina olen pannud taigna kerkima ka õhtul ja küpsetanud hommikul.
Aseta ahju põhja kausike veega, et küpsemise ajal oleks piisavalt niiskust. Kuumuta ahi 220 kraadini ja küpseta leiba selles 30 minutit. Seejärel alanda temperatuuri 200 kraadini ja küpseta veel 15-20 minutit. Ahjust tulnud leiva võid pealt sulavõiga kergelt üle pintseldada. 
Pildil olevat leiba küpsetasin 5-7 minutit kauem kui oleks pidanud. Maitse oli väga hea, aga kaubanduslik välimus kannatas pisut. Järgmisel korral olen targem. 

Kollase ploomi moos

Õigem oleks vist küll öelda kollase ploomi püree õuntega. Sobib hästi lihtsalt saiale määrimise moosiks, aga võib pakkuda ka näiteks soolakreekerite ja juustuga.
Kui soovid natuke tummisemat moosi, mis meenutab pigem marmelaadi, siis võid kasutada tavalise suhkru asemel hoopis moosisuhkrut.
Idee on pärit ajalehest Ilta Sanomat, retsepti kohandasin pisut.

Retsept:

500 g kollaseid ploome (kivid eemaldatud)
500 g kooritud ja tükeldatud õunu
1 dl vett
2 spl sidrunimahla
330 g suhkrut

Valmistamine:

Koori ja tükelda õunad, eemalda ploomidelt kivid. Aseta puuviljad ja vesi potti ja keeda kuni viljad on pehmed. Püreesta saumikseriga või blenderis ühtlaseks massiks, lisa sidrunimahl ja suhkur. Keeda veel 5 minutit madalal tulel aegajalt segades. Vala moos puhastatud ja kuumutatud purkidesse. Keera kaaned peale ja säilita jahedas. Moos on valmis ja piisavalt maitsestunud järgmiseks päevaks, aga võid seda pimedas ja jahedas kohas ka pikemalt säilitada.

Laimisiirup

Magushapu laimisiirup sobib imehästi nii jookide valmistamiseks kui ka kastmeks näiteks vaniljejäätise juurde (ja kindlasti leiavad ärksamad perenaised sellele veel n+96 kasutamisvõimalust). Kui serveerida siirupit värskeltküpsetatud pannkookidega, siis on parem seda teha peale keetmist. Lase siirupil natuke jahtuda, et keegi suud ära ei põletaks ja vala seejärel kookidele. Kes soovib, võib ka külma siirupit kuumade kookide juurde kasutada, aga mulle isiklikult selline temperatuurišokk suus ei meeldi. Maitseasi ilmselt.
Laimidest mahla pressimine on natuke tüütu, eriti kui tsitrusepressi ei juhtu olema, aga muidu on valmistamine iseenesest väga lihtne. Kui otsustad korraga suuremat kogust keeta, siis lihtsalt muuda vastavalt koostisainete koguseid.

Retsept: 

200 ml laimimahla
330 g suhkrut
125 ml vett

Valmistamine:

Pressi laimidest mahl. Vala kõik koostisained paksupõhjalisse potti. Kuumuta keskmisel tulel, ära veel keema tõusta lase. Sega pidevalt, kuni suhkur on täielikult sulanud. Seejärel lase keema tõusta, keera tuli väikeseks ja lase podiseda 1 minut. Tõsta pott tulelt ära. Vala siirup pudelisse.   

Petersellipesto

Petersellipesto on heaks vahelduseks basiilikupestole. Sobib suurepäraselt nii pastatoitude kui ka ahjukartulitega. Kui pestot jääb ühest söögikorrast järgi, siis võib seda ka kaanega suletult umbes nädalajagu külmkapis säilitada. Kuigi olen täiesti kindel, et see süüakse varem ära. Maitse on lihtsalt nii hea.

Retsept:

Peterselli (mehine peotäis)
50g parmesani
2 sl laimimahla
1 küüslaiguküüs
3 spl mandlilaaste (või tükeldatud sarapuupähkleid)
1 dl oliivõli
soola, pipart

Valmistamine:

Rösti mandlid või pähklid kuumal ja kuival pannil, lase täielikult jahtuda. Puhasta petersell ja kuivata köögipaberiga. Riivi parmesan ja tükelda küüslauk. Tõsta petersell köögikombaini või blenderisse, lisa ülejäänud koostisained ja purusta. Ära üle töötle, pesto peaks jääma selline peeneks hakitud tekstuuriga, mitte püree moodi. Kõige lõpus maitsesta soola ja pipraga. Kui soovid natuke vedelamat pestot, siis võid õli veidike rohkem lisada.
Serveeri spagettide või muu pastaga. Võib vabalt pakkuda ka ahjukartulite lisandiks.Proovisin täna ka röstitud saiaga süüa. Väga hea oli, võibolla liigagi hea, sest päris raske oli söömist lõpetada. Kui teha pestot korraga suurem portsjon, siis ei ole see muidugi probleemiks.