Kirju koer on mõnus laiguline kook, mida ei pea küpsetama. Valmistamisviisiks on põhiliselt murendamine, hakkimine ja segamine. Olen viimastel nädalatel hulpinud nostalgialaineil ja teinud enamasti kooliaja lemmiktoite. See siin on üks järjekordne lemmik lapsepõlvest, mida väga tihti ei valmistatud. Tundus ka, et alati oli sööjaid rohkem, kui kooki. Vot selline magustoit siis.
Retsept:
400 g heledaid küpsiseid
200 g kakaoküpsiseid
250 g Tiina komme või haput marmelaadi
1,5 dl kuivatatud jõhvikaid (või rosinaid)
200 g võid
2 dl piima
sorts tumedat rummi või brändit
pähkleid
3 spl kakaod
Valmistamine:
Pane kuivatatud jõhvikad rummi sisse likku. Tükelda šokolaad ja kommid. Murenda küpsised.
Tõsta kõik suuremasse kaussi ja sega omavahel. Sulata potis või, lisa juurde kakao ja sega hoolikalt. Vala juurde piim ja kuumuta veel veidi. Lase jahtuda ja vala vedelik küpsistele ja sega kõik läbi. Võid küpsetuspaberi või fooliumi abil voolida segust kaks "vorsti", kuid mina valasin seekord kõik küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi. Lase külmkapis seista vähemalt 3 tundi kuni üleöö - seistes läheb maitse ainult paremaks. Lõika viiludeks ja serveeri.
Kõige lihtsamini valmiv ahjukana. Tegelikult võib korraga ahju panna isegi kaks kana (kui mahub), sest kui üks läheb lõunalauale ja süüakse enam-vähem kohe ära, siis teine jääb külmkappi järgmist päeva ootama. Külmast kanalihast võib siis teha näiteks kana-riisisalatit või siis lihtsalt kanakoiba (ja tiiba) rohelise salati- või kartulisalatiga süüa. Mulle meeldivad ka võileivad, mille üheks koostisosaks on külmad kanafilee lõigud - salatileht ja tomativiilud soola ja pipraga sinna juurde - nämm!.
Samasuguse retsepti järgi küpsetasime kana koos sõbrannaga juba keskkooli ajal - lihtsalt soola ja pipraga sisse hõõrudes. Maitseainete valik oli tol ajal väike. Tulemuseks oli alati väga maitsev ja krõbeda nahaga ahjukana. Tookord küll keetsime juude riisi (kes siis viitsis kartuleid koorida) ja valmistasime hapukoore-majoneesikastme. Paremini maitseb see siiski kuumade keedukartulite ja (ürdi)võiga. See retsept on tuntud kui Thomas Kelleri ahjukana. Kogused on arvestatud ühele kanale.
Retsept:
1 suurem broiler
1 sl meresoola
1 tl purustatud musta pipart
Valmistamine:
Hõõru kana soola ja pipraga seest ja väljast üle. Seo koivad kõrbemise vältimiseks kinni ja tõsta kana ahjuvormi. Küpseta 230 kraadises ahjus 30 minutit, seejärel alanda kuumust 210 kraadini ja küpseta teinegi pooltunnike. Võta kana ahjust välja ja lase umbes pool tundi seista. Serveeri keedetud kartulite-, või-, hakitud tilli- ja murulauguga. Kui on tahtmist natuke nokitseda, siis võid valmistada ka ürdivõi.
Mulgipuder tundub olevat küll pigem talve ja külma ilma toit, kuid kui isu selle järgi tuleb, siis isu lihtsalt tuleb. Tundub, et selline rammus toit sobib pigem pakasesse päeva, kuid mina võiksin seda süüa iga ilmaga. Eesti oma toitudest on see üks mu kindlaid lemmikuid jagamas esimest kolme kohta koos praetud räimede ja kamast tehtud toitudega. Otsisin erinevaid retsepte, enamus oli pigem kartulipuder, natuke kruupe ja need ülejäänud ained. Nende retseptide juures olid mulkide pahased kommentaarid, et tegelikult on mulgi puder kruubipuder, kuhu on lisatud ka kartulit ja kõik need teised ained. Olen seda kartulipudru ja väheste kruupide varianti ka ise tihti valmistanud. Otsustasin seekord teistmoodi teha.
Niisiis - mulgi puder mulgi moodi.
Retsept:
2 klaasi kruupe
4-5 keskmist kartulit
200 g suitsupeekonit
1 suurem sibul
1 l vett
soola
Valmistamine:
Pese kruubid ja leota neid vees paar tundi (võib ka eelmisel õhtul likku panna). Pese kruubid hoolikalt. Koori kartulid ja tükelda need kuubikuteks, umbes nagu supi sisse. Kartulisort
on mul punase koorega Laura. Väga hea maitsega ja hoiab hästi vormi.
Kes soovib, võib valida sellised kartulid, mis kipuvad keedes lagunema, siis näeb kogu see puder rohkem pudru moodi välja. Aseta kruubid ja kartulid potti ja vala peale vesi. Lase keema tõusta ja keera tuli väikseks. Hauta 2,5 tundi. Samal ajal tükelda peekon ja haki sibulad. Pruunista peekon pannil, lisa sibulad ning pruunista needki kuldpruuniks. Sega pudru hulka hautamise lõpupoole. Maitsesta soolaga. Võid jätta peekonit ja praetud sibulat ka garneeringuks. Siin ja seal olen näinud retsepte, kus serveerimisel lisatakse hapukoort ja maitserohelist - murulauku või tilli. Aga see on vist rohkem maitseasi.
Nõuka-aegne klassika. Mäletate veel - neljapäev oli kalapäev. Kala poola kastmes on maitsev ja lihtsasti valmistatav roog valgest kalast, mis tundub olevat teenimatult unustusse vajunud. Kalapüügihooaja hittnumber, kuid seda võib edukalt valmistada ka muul ajal külmutatud valge lihaga kaladest. Kellel on mineviku koolisööklast või mujalt selle toiduga seotud mingid horror-mälestused, siis unustage need, võtke ilusasti oma rohud ära ja toiduvalmistamisel jälgige hoolikalt retsepti. Mina kasutasin seekord külmutatud kalafileesid. Fileed tuleb sügavkülmast päev varem välja võtta ja lasta neil külmkapis üles sulada. Tekkinud vedelik valada lihtsalt ära. Inspiratsiooni sain Toidutare.ee lehelt, koguseid muutsin veidi.
Retsept:
800 g valge kala fileed (hõbeheik, mintai vms.)
1 l vett
1 tl soola
6 tera pipart
1 loorberileht
Kastmeks:
2 dl keeduleent
2 kõvakskeedetud muna
100g sulatatud võid
hakitud tilli
sidruniveerandik (soovi korral)
Valmistamine:
Keeda kalafileesid madalal kuumusel koos maitseainetega umbes 10 minutit. Eemalda keemise ajal tekkinud vaht. Haki munad ja till, sulata väiksemas kastrulis või. Lisa sulatatud võile kalaleem, hakitud munad ja till. Kuumuta keemiseni. Maitse, ja kui vaja, siis lisa veel soola.
Serveeri keedetud kartulitega. Tõsta filee taldrikule ja pigista sellele soovi korral sidrunimahla. Vala üle kastmega, lisa oma maitsele sobivaid köögivilju ja naudi.
Väga maitsev ja tavapärasest natuke teistsuguste koostisainetega kartulisalat. Nagu ka pealkiri ütleb - siia salatisse käib peekon, mis tähendab, et see pole taimetoit. Tavaliselt ma ei pane kartulisalatisse mingit liha, kuid see salat on erand ja peekon tõesti sobib siia.
Retsept:
5 suurt kartulit
8 viilu peekonit
125 g sinihallitusjuustu
kimp murulauku või rohelist sibulat
hapukoort, majoneesi
1 tl veiniäädikat
1 tl dijoni sinepit
soola, pipart
Valmistamine:
Koori ja tükelda kartulid suupärasteks tükkideks. Keeda pehmeks ja lase jahtuda. Prae peekoniviilud pannil krõbedaks ja lõika umbes 2 cm ribadeks. Sega kokku kaste hapukoorest, majoneesist, äädikast, sinepist soolast ja piprast. Haki roheline sibul ja murenda juust. Lisa kõik kastmele ja sega läbi. Serveerimisel võid kaunistada peekonitükkide- ja rohelise sibulaga.
Seda rammusat halvaa-hapukoore küpsisetorti olen ma teinud juba teismeeast alates ja siiani on see küpsisetortidest olnud mu lemmik. Kasutanud olen alati kodumaist halvaad ja kalevi või selga küpsiseid. Tavaliselt olen ostnud
šokolaadihalvaad, kuid sel korral kasutasin rummi-rosina oma. Mingil
põhjusel oli see ainus sort, mida meie poes müüdi. Valisin
šokolaadiküpsised põhiliselt kontrasti ja värvi pärast - võivad olla ka tavalised.
Retsept:
3 suurt pakki küpsiseid
2 pakki halvaad
500 g 20% hapukoort
kanget kohvi küpsiste kastmiseks
tumedat šokolaadi kaunistuseks
Valmistamine:
Keeda kange kohv. Mina olen teinud 2 tassises kannus kange espresso. Riivi halvaa jämeda riiviga ja sega hapukoorega. Seda võib teha ka köögikombainis. Ise kasutan tihti ka teravat kööginuga halvaa purustamiseks - justnagu lõikaks õhukesi viile sellest halvaaplokist. Siis jääb tulemus natuke tükiline ja mitte nii kreemjas. Mulle meeldib see kerge "krõmps" hamba all söömise ajal. Vala jahtunud kohv madalasse kaussi või supitaldrikusse. Kasta küpsised ükshaaval kohvisse ja aseta koogialusele. Kolmest suurest pakist tuleb täpselt 3 x 4 ruuduga ja neljakihiline kook. Hoia ainult pöialt, et kõik küpsised pakis oleksid terved. Kui soovid, võid neid natuke suurema varuga osta. Seejärel lao ühtlaselt peale halvaa-hapukoorekiht. Korda sama tegevust veel kolm korda. Pealmine kiht olgu hapukooresegu. Kui soovid, võid ka koogi küljed kreemiga katta. Kaunistuseks võid peale riivida šokolaadi ja kui on hooaeg, siis ka värskeid, kergelt hapukaid marju. Tõsta kook umbes kaheksaks tunniks külmkappi tahenema ja maitsestuma.
Olen üritanud juba mõnda aega seda suppi teha. Iga kord on juhtunud nii, et mõni koostisainetest on puudu olnud. Sel korral oli kõik olemas ja tulemus on siin näha. Natuke nikerdamist selle supiga ju on, aga tulemus on vaeva väärt ja kõik sööjad kiidavad.
Retsept:
6 suurt sibulat (umbes 1,5 kg)
100 g võid
0,5 l veiselihapuljongit
1 l kanapuljongit
250 ml kuiva valget veini
2 küüslauguküünt
3 sl värskeid tüümianilehti
sorts Worcestershire kastet
soola, pipart
4-6 viilu saia
4 viilu juustu (gruyere või mõni muu tugevamaitseline juust)
oliivõli
Valmistamine:
Koori sibulad, lõika pooleks ja viiluta õhukeselt. Pane või potti, sulata ja lisa sibulad. Sega läbi ja hauta kaane all, kuni sibulad muutuvad klaasjaks - umbes 20 minutit. Nüüd tõsta pott ahju, jäta kaas irvakile ja rösti sibulaid ahjus umbes 1 tund. Sega paar korda, et kõrbema ei läheks. Tõsta pott pliidile, lisa vein ja sega hoolikalt läbi. Kuumuta pidevalt segades, kuni vein on aurustunud. Järgmisena lisa mõlemad puljongid, tüümian, Worcestershire kaste ja tükeldatud küüslauk. Mul olid puljongid varem valmis keedetud ja sügavkülma ootele pandud, see hoidis tublisti aega kokku. Keera tuli madalaks ka lase supil haududa 45 minutit. Maitse vahepeal ja lisa sool ning pipar.
Samal ajal nirista saiaviiludele veidike oliivõli ja rösti need ahjus kuldseks.
Serveerimiseks tõsta supp kuumuskindlatesse nõudesse, aseta supile röstitud saiaviilud, kõige peale paks juustuviil või ohtralt riivitud juustu. Tõsta kausid ahju kuni juust sulab ja muutub pealt kergelt kuldpruuniks.
Ettevaatust kuumade kausside serveerimisel!
Ise kodus pudingut valmistada on nii lihtne ja see maitseb palju paremini kui kõik need poest ostetud topsi-kreemid. Natukene aega ja kokkamist ning valmibki suussulav õhuline magustoit. See siin on šokolaadipudingu retsept neljale. Kui soovid valmistada vaniljepudingut, siis jäta lihtsalt kakao lisamata.
Retsept:
500 ml piima
120 ml suhkrut
3 sl maisitärklist
80 ml kakaopulbrit
1/4 tl soola
4 suurt munakollast
1 tl vaniljeekstrakti
2 sl võid
Valmistamine:
Sõelu potti maisitärklis, kakao ja sool. Lisa suhkur ja jälgi, et kõik oleks ilusti omavahel segunenud. Lisa vähehaaval ja pidevalt segades piim (lusikatäite kaupa), et tärklist lahustada. Klopi juurde munakollased. Kuumuta keskmisel tulel pidevalt segades, kuni pudingu pinnal lõhkeb esimene mull. Seejärel keera tuli väikeseks ja kuumuta ikka pidevalt segades veel umbes minut. Tõsta tulelt ära ja vala koheselt läbi sõela kaussi. Sega kuuma pudingu hulka või ja vanilje. Kata tihedalt toidukilega ja lase jahtuda. Hoia külmas vähemalt 3 tundi. Vispelda läbi ja tõsta magustoidukaussidesse. Serveeri.
Selle retsepti järgi valmib kerges marinaadis kurgisalat, mida võib säilitada jahedas ka ületalve, kuid tegelikult on see söömiseks valmis juba mõne päeva möödudes. Olen marineerinud sama retsepti järgi ka terveid väiksemaid kurke (väga head!), aga seekord sattus mulle kätte paras kogus pikki kasvuhoonekurke ja ma otsustasin osa nendest selle retsepti järgi sisse teha. Mustsõstralehed olid mul sügavkülmutatud, suvel sai neid liiga palju varutud ja igaks juhuks külmutasin natuke. Need salatikurgid on väga maitsvad võileibadel, burgeritega ja ka prae juurde lihtsalt salatina.
Retsept:
1 kg kurki
2 küüslauguküünt
tilli
mustsõstralehti
Marinaad:
1 l vett
2 sl suhkrut
2 sl soola
2 sl 30% äädikat
1 tl sinepiseemneid
Valmistamine:
Viiluta kurgid. Pane purgi põhja tilli (mustsõstralehti, kui on) ja küüslauku. Tõsta kurgiviilud purki.
Kuumuta vesi keemiseni ja lisa sool ning suhkur. Sega, kuni mõlemad on vees lahustunud, siis lisa äädikas, sinepiseemned ja kuumuta veidike veel. Vala marinaad kurkidele, keera kaaned peale ja aseta purgid tagurpidi. Kui soovid hoidist kauem säilitada, siis peale jahtumist kuumuta purke kaelani vees 15-20 minutit.
Mõnus külma ilma trotsimise supp, kuigi mulle endale meeldib seda süüa igasuguse ilmaga. Paljudel seostuvad herne- ja oasupid vastlapäevaga, kuid tegelikult pole niisugusel külmal ja lumisel päeval nagu täna midagi paremat kuumast hernesupist (ja villastest sokkidest).
Hernesuppi tasub teha kohe suur potitäis, sest teisel päeval üles soojendades maitseb see veelgi paremini.
Retsept:
4 dl kuivatatud herneid
2 dl odrakruupe
3 l vett
0,5 kg suitsuribi
4 kartulit
3 porgandit
1 suur sibul
2 spl Dijoni sinepit
soola
maitserohelist (peterselli) kaunistuseks
Valmistamine:
Pane herned ja kruubid päev varem likku.
Tõsta suitsuliha potti ja lisa vesi. Lase aeglaselt keema tõusta ning keeda väikesel tulel. Eemalda pinnale kerkinud vaht. Loputa hoolikalt leotatud kruubid ja herned ning lisa supile. Lase uuesti keema tõusta ja kuumuta väikesel tulel umbes tund. Samal ajal tükelda kartulid, porgandid ja sibul. Kui soovid, võid sibula ja porgandid pannil kergelt läbi praadida. Lisa need supile ja hauta kaane all veel umbes pool tundi. Katsu, kas liha on pehme ja kui on, siis tõsta see potist välja. Eemalda kondid ja lõika liha suupärasteks tükkideks. Tõsta potti tagasi. Maitsesta supp soola ja sinepiga.
Kord varem seda suppi tehes oli mul kausikese sees korralik kogus värskelthakitud tšillit ühe teise toidu jaoks ja ma asetasin samasse kaussi (tšillit seal enam polnud) tükeldatud suitsuliha. Kaussi ma vahepeal ära ei pesnud ja kuumad lihatükid võtsid selle tšilli maitse ja natukese särtsu endale külge. Supp läks sellest ainult paremaks! Kogu potitäis ise ei olnud vürtsikas, aga iga kord, kui suhu sattus lihatükk, oli sellist kerget vürtsikust tunda, mis maitses väga hea. Sellest ajast alates olen ma mõnikord lisanud supile ka õige natukene tšillihelbeid või cayenne pipart, kui värsket tšillit ei juhtu parajasti kodus olema.
