Hernesupp suitsuribiga

Mõnus külma ilma trotsimise supp, kuigi mulle endale meeldib seda süüa igasuguse ilmaga. Paljudel seostuvad herne- ja oasupid vastlapäevaga, kuid tegelikult pole niisugusel külmal ja lumisel päeval nagu täna midagi paremat kuumast hernesupist (ja villastest sokkidest). 
Hernesuppi tasub teha kohe suur potitäis, sest teisel päeval üles soojendades maitseb see veelgi paremini. 

Retsept:

4 dl kuivatatud herneid
2 dl odrakruupe
3 l vett
0,5 kg suitsuribi
4 kartulit
3 porgandit
1 suur sibul
2 spl Dijoni sinepit 
soola
maitserohelist (peterselli) kaunistuseks

Valmistamine:

Pane herned ja kruubid päev varem likku. 
Tõsta suitsuliha potti ja lisa vesi. Lase aeglaselt keema tõusta ning keeda väikesel tulel. Eemalda pinnale kerkinud vaht. Loputa hoolikalt leotatud kruubid ja herned ning lisa supile.  Lase uuesti keema tõusta ja kuumuta väikesel tulel umbes tund. Samal ajal tükelda kartulid, porgandid ja sibul. Kui soovid, võid sibula ja porgandid pannil kergelt läbi praadida. Lisa need supile ja hauta kaane all veel umbes pool tundi. Katsu, kas liha on pehme ja kui on, siis tõsta see potist välja. Eemalda kondid ja lõika liha suupärasteks tükkideks. Tõsta potti tagasi. Maitsesta supp soola ja sinepiga.
Kord varem seda suppi tehes oli mul kausikese sees korralik kogus värskelthakitud tšillit ühe teise toidu jaoks ja ma asetasin samasse kaussi (tšillit seal enam polnud) tükeldatud suitsuliha. Kaussi ma vahepeal ära ei pesnud ja kuumad lihatükid võtsid selle tšilli maitse ja natukese särtsu endale külge. Supp läks sellest ainult paremaks! Kogu potitäis ise ei olnud vürtsikas, aga iga kord, kui suhu sattus lihatükk, oli sellist kerget vürtsikust tunda, mis maitses väga hea. Sellest ajast alates olen ma mõnikord lisanud supile ka õige natukene tšillihelbeid või cayenne pipart, kui värsket tšillit ei juhtu parajasti kodus olema.